Eesti keeles ilmus raamat, mida peetakse üheks 21. sajandi olulisemaks ilukirjandusteoseks

Jonathan Littell. Foto: SCANPIX

10. septembril kell 16 esitletakse Kirjandustänava festivalil Kirjastuste Liidu telgis Jonathan Littelli monumentaalset romaani «Eumeniidid». Esitlusel vestlevad tõlkija Heli Allik ja Laur Kaunissaare.

«Eumeniidid» on kui meie aja «Odüsseia», mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites.

Jonathan Littell, «Eumeniidid». Foto: Raamat

Kuid ometi ei ole ajaloolise tõe tuvastamine selle romaani peamine eesmärk. Sõdu ja konflikte käsitletakse ilukirjanduslikes tekstides enamasti ohvri vaatepunktist. Littell aga kujutab end SS-Obersturmbannführer Max Aue teadvusse. Oma intervjuudes tsiteerib autor tihti neid Georges Bataille sõnu: «Me ei ole ainult timukate võimalikud ohvrid: timukad on meiega sarnased inimesed. Me peame endalt küsima: kas meie olemuses on midagi, mis seesuguse õuduse võimatuks muudaks? Ja me oleme sunnitud vastama: ei, tõepoolest mitte midagi.»

Prantsuse-Ameerika kirjanik Jonathan Littell on sündinud 1967. aastal. «Eumeniidid» pälvis 2006. aastal kaks Prantsusmaa kõige tähtsamat kirjandusauhinda – Goncourti ja Prantsuse Akadeemia preemia. Raamatut on tõlgitud pea kolmekümnesse keelde ning huvi selle vastu näib pigem kasvavat kui kahanevat.

«Jonathan Littell paneb mõtlema inimeseks olemise võimaluste ja võimatuse üle maailmas, kust sõda ja barbaarsus endiselt kuhugi kadunud ei ole. Kuidas saadakse koletiseks? Näib, et väga lihtsalt. Aga miks? Ja miks just mõni tundlik loomus kurja ahvatlusele nii kergesti järele annab? Teine maailmasõda tundus ammugi olevat ajaloo riiulile tolmuma pandud juhtum. Tuleb aga välja, et ta pole seda mitte,» kommenteerib teost Tõnu Õnnepalu.

Raamatu tõlkis prantsuse keelest Heli Allik, keeleliselt toimetas Eva Kolli, erialatoimetajana tegutses Toomas Hiio, korrektuuri luges Krista Nurm ja kujundas Maris Kaskmann. Kasutatud on ka Indrek Koffi ja Aare Pilve tõlkeid.

Kuues Kirjandustänava festival toimub Kadriorus Koidula tänaval 10. septembril 2022. Üheks päevaks tulevad tänavale kokku kirjandusega otseselt või kaudselt tegelevad organisatsioonid, kellega koosloomes sünnib rikkalik kultuuriprogramm.