/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/09/09/14817775t1hf051.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Anniina Ljokkoi ja Liisa Kaski raamatut «Taimsed pärimustoidud».
Kokaraamat, mis aitab kitsamates oludes kõhtu kurvastamata läbi ajada
Jätame toidupirtsutamisesse suhtumise kõrvale ning nendime, et objektiivsetel põhjustel on inimkonna ajalugu olnud suuresti taimetoiduline. Jaa, selge on, et termiline töötlemine ja elukate kättesöömine lisasivad kiiruga mõtlemisvõimet, ent ega nad kohe jõukust ei tekitanud. Tänasesse päeva jookseb veel välja olukord, et kui on pihutäis riisi või kotike makakaid ja tsimaruke õli, vitamiiniks kapsakest ka, siis nii ongi. Verist veise-steak'i söövad kuradima jõukurid, hah hah. Noh, eks igaüks sööb, mida loomuldasa saab - kelle randa meri karploomi uhub, luristavad näljapäeval austreid, kellele õun või muuvili kätte tuleb, piirdub naa. Kellel keset kõrbe ainult kõhna lehma verd ja piima võtta, toitub omal kombel. Kes on pätt või patriarh, luristab Volga jõest sula kaaviari ja sureb viinaveasse.
/nginx/o/2022/09/09/14817748t1h6b28.jpg)
Pärimuse ja pikema ilmavaate kontekstis on taimsepõhise toidu raamatumahuline ette võtmine ütlemata hea mõte. Mis siis, et taimejura näeb potis ja pildis üheksal juhul kümnest küllaltki kole välja. Mis siis, et enamikku noist roogadest me sagedamini kui üliharva toidulauale lähemal kui raamaturiiulis ei kohtaks. Ajalugu ja hõimurahvaste tavad on pagana põnevalt kirja pandud ning oh mis palju tahab ikkagi äraproovimist ning selgesti ka ärasöömist. Väga inspireeriv teos.
Hmh, kange himu tuli ette võtta korraliku kaua aega ahjus küpsenud odrakruubipudru või hoopistükkis hirsipudru valmistamine. Ja miks mitte kasutada toojuures noid kaera- ja kanepipiimu, mis siinseis juhistes sees. Päris piim, koor ja või ei taha ju mingil juhul pikemat kuumutamist, kõik algne hea läheb todaviisi joonelt halvaks ehk raskestiseeditavaks kätte.
Jah, toit võib olla ka taimne, kui ta on nutikalt kokku ehitet. Ning alati on (kuniks on) võimalus lisada võid, koort, õli, searasva või muud head. Teadmine sellest, kuidas kitsamates oludes kõhtu kurvastamata läbi ajada, kulub ära igal ajal ja juhul.
Olen oma kokaraamaturiiuleist hulga köiteid maha arvanud, kuna vaja pole neid ealeski läinud. Seda siin läheb tarvis - ja targendava lugemisvarana on ta palju enamat kui üks järjekordne retseptirida.