Hea põnevuslugu, mis üllatab uudse vormiga

Foto: Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Janice Halletti romaani «Ridade vahel».

Kuidas kirjutada heast põnevusloost, mis vormistuslikus mõttes algab hakitult, kestab hakitult ning ka lõpeb parajas hakkmasinas? Ei, mitte järjekordses kolevikuvõttes- ega mõttes, sisuldasa on meil siin kaunikesti leebe ja vanamoodne emmekriminull käsil, mis oma muud nõksud muil moil kasutusele võtab. Teeb seda küll, ei maksa muretseda. Aga jah, hakatuseks korraks ehmatab see sms-ide ja pisikeste kirjakildude kaudu teele minemine. Ehk vaid mind? Lühikute kaudu suhtlus on üsna harilikuks saanud, miks mitte ka kirjandusel suund sinnakanti võtta?

Janice Hallett, «Ridade vahel». Foto: Raamat

Ei hakka jurama, et inimesed ei oskagi enam pikemat teksti lugeda jne jne jne. Oskavad küll. Muidu noid muid raamatuid ei ostetaks ega laenutataks ega kirjutataks. Ma ise kartsin kunagi e-raamatute tuleku aegu, et ega ma oma telefoni ekraanilt ei suuda ju pakse pabertelliseid lugeda. No kõva kolmveerand tundi läks harjumiseks ja nüüd suudan küll. Ning ütlen, et kui lugu püsib koos, võib ta kujunduse harjumuspäratuks teha. Head lugu loeme või rullraamatust või savitahvlilt, kas pole.

On ju nähtud ja lugedagi püütud lugematul arvul «romaane kirjades», jube pikkades kirjades. On riiuleil tolmumas ka ilmatu massiiv kirjavahetusi, jube pikki kirjavahetusi. Väheste eranditega on need olnud talumatud. Õnneks läheb inimajaloos aastate edenedes kõik tasahaaval talutavamaks, isegi nauditavamaks, nõnda kirjavahetusedki. Ning noist kokku ehitet romaanil on võimalus inimmõistusele tajutavisse piiresse jääda. Janice Hallett on võimaluse ära kasutanud.

Ma ei tea, kas säherdune hektiline lõigustik on loojutustamise tulevik, aga üks tuleviku kuju võib tema olla küll. Mina olen rohkem vana kooli inimene, kes ilmselt ei viitsiks kõiki lugusid ses vormis vastu võtta. Mõned kindlasti. Kui lugu toimib ja vormi sisse valaja oma tööd tunneb, kannatab ju eeposed ja värssromaanidki ära. Üks sisuliselt kriminull on kogenud lugejale rõõmsasti nuusata ja aplombikalt aevastada. Ja tegelikult on ta omas uueaegses kastmes teataval määral tagasipöördumine kuhugi, kuda mitmed peavad kuldajastuks. Nauditagu, kes siis kuidas. Kuidagi kindlasti.