NÕUANDED RAAMATUST ⟩ Mida teha siis, kui laps ei soovi magada?

Foto: Shutterstock

Terve uni on lapse vaimse ja füüsilise tervise alus. Kes liiga vähe magab, jääb haigeks ja vananeb ruttu. Une arvel pikendatakse päeva ainult tervise hinnaga. Mäng on lapsele tõsine töö, mille käigus saab ta üha uusi ja uusi kogemusi. Nagu täiskasvanul, on ka lapsel vaja aega kogetust puhata. Psühholoog, õpetaja ja nõustaja Toivo Niiberg annab oma raamatus «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust» nõu, mida teha siis, kui laps ei soovi magada.

Niiberg selgitab, et ei maksa unustada, et just kogetu rohkus ongi see, mis venitab lapse päeva täiskasvanu päevast mitu korda pikemaks – igaühel tasub meenutada oma lapsepõlve ja võrrelda seda praeguse ajalennuga. Veelgi pingutavam on õpitegevus ja magamatusega kaasneb paratamatu õppeedukuse langus. Une ajal toimub kogu päevase informatsiooni sorteerimine ja vajalik salvestamine lühimälust pikaajalisse mällu. Kesknärvisüsteemile on magamine väga vajalik tööperiood, mille ärajäämisel on hukatuslikud tagajärjed üldisest kurnatusest kuni hallutsinatsioonide-luuludeni välja. Sageli saame just magades lahenduse meid häirivatele probleemidele. Uurimused on näidanud, et veerandil inimestest tekivad kasulikud ideed magades. Unenägu on loomulik nähtus, mis kajastab aju psüühilist tegevust magamise ajal, kus peegeldub nii läbielatu-kogetu kui unistus, reaalsus ja muinasjutt.

Mida teha siis, kui laps ei soovi magada?

Niiberg räägib, et kui laps ei soovi magada, siis kõige tähtsam on positiivne häälestatus ja valmisolek uneajaks ning kindel magamamineku aeg. «Eks proovige uinuda, kui õige aeg on tunni-paari võrra edasi nihkunud või veelgi hullem – ette magada. Selge, et kui õige, sisseharjunud magamamineku aeg on möödas, siis isegi suure väsimuse korral ei taha uni tulla,» lausub ta ja lisab, et sageli kaasnevad sellega veel mitmesugused füsioloogilised häired, nagu peavalu, tusatuju, näljatunne jne.

Eriti lastel eeldab regulaarne uneaeg ka regulaarseid söögiaegu. Nii liigselt täis kui tühi kõht peletab une eemale. Ühes korralikus peres peaks õhtusöök lõppema vähemalt 2−3 tundi enne magamaminekut, tegelikult aga vitsutab keskmine eesti pere just enne magamaminekut ennast kurguauguni täis ja roomab siis voodisse seda seedima, nähes kõike muud kui meeldivaid unenägusid.

Und soodustab looduslik unetee. Rahulikku ja sügavat und tekitavad humala-, veiste-südamerohu-, palderjani-, melissi- või aedpiparmünditee, väiksema mõjuga on naistepuna-, pärnaõie-, kummeli-, naistenõgese- või basiilikutee. Uneteedeks sobilikke taimi võib omavahel segada, leiutades igale pereliikmele meeldivama ja unelembesema tee. Kangema mõjuga teesid võiks tarvitada üleväsimuse korral paarinädalase tsüklina ning siingi tuleks kasuks taimeliikide vahetus ja teesegud. Lastele mõeldud uneteele võib julgesti lisada ka värsket mett.

Tõesti, inimesed on oma pärilikkuselt erinevad, seega on ka unevajadus erinev ning seda ka laste puhul. Siiski vajaks laps keskmiselt tund aega päevast magamist või vähemalt rahulikumat tegevusaega. 20−30 minutit päevast tukastamist kulub ära ka igale täiskasvanule. Kui laps magab öösel korralikult ja oma 9−10 tundi täis, siis ei ole päevane magamine vajalik.