PILDID ⟩ Heida pilk legendaarse raamatukujundaja Jüri Kaarma töötuppa

Jüri Kaarma (1950–2011) nimi ei pruugi olla tuttav kõigile, küll on aga seda tema tööd.

Raamatugraafik Kaarma kujundatud on näiteks «Loomingu raamatukogu» sari ja ajakiri «Vikerkaar», Eesti entsüklopeedia, luulekogud «Ma olin Jüri Üdi» ning «Jüri Üdi ja Juhan Viiding. Kogutud luuletused». Tema loodud raamatu- ja sarjakujundusi leidub nii paljude kodude, raamatupoodide, antikvariaatide kui ka restoranide sisekujunduslikel raamaturiiulitel tänapäevalgi.

 

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on alates 17. septembrist avatud näitus «Raamatukujundaja tööuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst» ning laupäeval kell 13 saab muinsuskaitsepäevade raames toimuval näitusetuuril otsida vastust küsimusele, millised näeks meie raamaturiiulid välja, kui raamatuid kujundataks ikka veel nii, nagu seda tegi legendaarne Jüri Kaarma.

 

Veel mõnikümmend aastat tagasi võis lihtsaimgi kujundusvõte tähendada mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi lõikamis-kleepimistöid, kõnesid ja kirju kirjastusse ja trükikotta, 300-kraadist sulametalli, arvukaid proovitõmmiseid ja metsikut materjalikulu. Ent väljakutseid ei seadnud ainult tehnoloogia, nõukogude ajal oli disaineri tööle seatud hulk piiranguid – näitus räägib mitmest väga nutikast lahendusest, millega disainerid neid ületasid. Ajal, mil paljud meie digivaimustuses küpsenud põlvkonnast otsivad kobamisi alternatiive automatiseeritud vahenditele ja standarditele, mõjub see nagu sõõm värsket õhku.