Taavi Turk: J-day on Taanis umbes sama kohutav kui Eestis jaanipäev või uusaastaöö

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Loe katkendit Taavi Turki raamatust «Minu Taani. Eesti viiking trussikuid õmblemas».

Taani toidukultuuri juurde käib alati ka Taani õlu; isegi lennujaama Burger King reklaamib einete kõrval lõbusat vahumütsiga õlleklaasi. Pea igas restoranis on võimalus tellida endale kas klaas või purk kosutavat, peaaegu alati Taani päritolu kesvamärjukest ja paraku enamik inimesi seda võimalust ka kasutab, olgu klient noor või vana, mees või naine. Töötades restoranis, millel puudus omaniku tõekspidamiste tõttu alkoholi müügiluba, oli alati veidi naljakas näha inimeste nägusid, kui ettekandja neile teatas, et kahjuks ei saa nad enda söögi kõrvale õlut tellida.

Taavi Turk, «Minu Taani: Eesti viiking trussikuid õmblemas».
Taavi Turk, «Minu Taani: Eesti viiking trussikuid õmblemas». Foto: Raamat

Taani õlleturul domineerivad ajalooliselt kaks suurt kompaniid: Carlsberg/Tuborg ja Royal Unibrew, mis tähendab, et valdav enamik odavast, igalt poolt kättesaadavast õllest on sama nuiaga virutatud ja konkurentidega võrdlemisi sarnane heledavärviline lake. Umbes samamoodi, nagu Eestis on ajalooliselt olnud õllejoojate lemmikud Saku ja A le Coq. Viimastel aastakümnetel on küll ka Taanis õlletootmismaastik muutunud: leiab suure hulga väikeseid vabrikuid, kes toodavad erinevaid, värsketest ideedest kantud ja huvitavaid õlleseeriaid. Paraku on väikeseeria- ja käsitööõlu Taanis võrdlemisi kallis, ja kui panna paari pudeli hea käsitööõlle kõrvale sama hinnaga terve kast Tuborgi keelekastet, siis kipub viimase järgi endagi käsi haarama.

Üks vahva Taani õllekultuuri juurde käiv traditsioon on niinimetatud J-day. Nimelt saadab Tuborg igal aastal hooajalise jõuluõlle kõikidesse baaridesse samal õhtul. Üheksakümnendate algusest võrsunud turundustrikist on saanud nüüdseks novembri esimese nädala reedel noorte taanlaste jaoks murdmatu traditsioon. Kogu aktsioon näeb välja midagi sarnast nagu Coca-Cola imal-lääged jõulureklaamid: Tuborgi rekad veavad kauaoodatud jõuluõlle säravate tulede saatel üle terve Taanimaa laiali. Linnatänavatel rõkkavad juba kodus õllejoomisega alustanud noored, paljudel peas vilkumas Tuborgi jõuluõlle värvides sini-valged, maitsetute LED-tulukestega päkapikumütsid.

Rekad peatuvad ja tublid haldjad, kelleks on sini-valgetesse päkapikukostüümidesse riietatud transamehed, lükkavad terved alusetäied jõuluõlut baaridesse. Palgatud on nilbetes avaralõikelistes kleidikestes päkapikk-sõutüdrukud, kes siis omakorda jõuluõllemaiaid noori, vanu ja enamjaolt purujoobes üliõpilasi pöördesse ajavad. Pidu kestab hommikuni ning pea kõigi Taani linnade ostutänavad on selleks hetkeks ära lagastatud: järgmisel päeval tööle või kooli minnes tuleb hoolikalt vältida puruksvisatud õllepudeleid, koju lonkavaid peolisi ja tänavasillutist kaunistavaid okseloike. Kaos ja purustused on võrreldavad Eesti jaanipäeva või uusaastaööga. Õnneks toimub J-day nagu ka teised pühad vaid korra aastas.

Pärast J-day’d saab paari nädala jooksul pea kõikidest poodidest osta Tuborgi sini-valges rüüs jõuluõlut. Kas see õlu ka hea on? Mitte väga: tegemist on tavalisest Tuborgi rüüpest veidi tumedama, üldiselt võrdlemisi maitsetu joogipoolisega; peamine on siiski reklaam ning J-day’ga kaasnev peomelu ning pühadeootus.

Tagasi üles