Esitlusele tuleb eestikeelne arhitektuurikoomiks «Brüsel»

Sandra Mälk. Foto: Marko Saarm

Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub arhitektuuri, linnaruumi, planeerimise ja muidugi koomiksisõpru eestikeelsena ilmunud graafilise romaani «Brüsel» esitlusele teisipäeval, 27. septembril kell 18 raamatupoodi «Puänt». Raamatust kõnelevad muuseumi koguhoidja ja arhitektuurikoomiksi väljaandmise eestvedaja Sandra Mälk ning Rahvusringhäälingu ajakirjanik, koomiksisõber Kaspar Viilup.

Graafiline romaan «Brüsel» on kafkalik lugu linnaehitusest sarjast «Varjatud linnad» («Les Cités obscures»), autoriks François Schuiten ja Benoît Peeters. Nüüdseks on ilmunud graafiliste romaanide sarjast «Varjatud linnad» («Les Cités obscures») eesti keeles juba kaks raamatut. 2020. aastal kirjastas muuseum samade autorite teose «La fiévre d'Urbicande» («Segadus Urbicande'is»), mis saatis samanimelist näitust.

«Varjatud linnade» sarja loomist alustasid François Schuiten ja Benoît Peeters 1980. aastatel. Lood tõukuvad 19.–20. sajandi modernistlikest utoopiatest, mida sarja autorid kritiseerivad. Teoste sõnum on läbivalt üks: kui elukeskkonnas kaob inimlikkus, kaob ka tasakaal. Sarja seitsmenda albumi «Brüsel» teema on moderniseerimise käigus vana linnaosa jõhker lammutamine ja ühiskonna lõhestamine. Albumites on läbivalt seotud arhitektuuriline kord ja loodusjõud, ebakõla ühes vallandab häired teises. Teadus ja tehnoloogia vastanduvad loodusele ja juhul, kui esimene üritab teist kodustada, vastavad loodusjõud kontrollimatu, sageli ründava reaktsiooniga – kaosega, mis millelegi ei allu.

128-leheküljeline värviline koomiksiraamat sobib vanemale kooliastmele ja täiskasvanutele. Raamat paneb kaasa mõtlema teemadele nagu linnaplaneerimine ning uue ja vana konflikt.

Raamatu tõlkis Anu Lutsepp, keeletoimetas Kaja Randam, küljendas Koit Randmäe, projektijuht oli Sandra Mälk. Raamatu väljaandmist toetasid Kultuurkapital, Vallooni-Brüsseli Föderatsioon ning Eesti Kultuuriministeerium. Graafilise romaani trükkis AS Ecoprint. «Brüsel» ilmus ühisrahastuskampaania toel, see oli muuseumi esimene Hooandja-projekt.