Jaan Teemanti 150. sünniaastapäeva tähistamise raames esitleti täna Saue Riigigümnaasiumis Mari-Leen Tammela koostatud raamatut «Jaan Teemant. Biograafia».
PILDID ⟩ Ilmus riigivanem Jaan Teemanti dramaatiliste pööretega elulooraamat
«On väga oluline meie riigijuhtide elulugusid tunda ning nende pärandi säilimise eest hoolt kanda,» rääkis raamatuesitlusel riigisekretär Taimar Peterkop. «Riigijuhid langetavad igapäevaselt kümneid ja sadu otsuseid, mis meid kõiki otseselt puudutavad. Nende elulugude uurimisega saame paigutada needsamad otsused laiemasse konteksti, hinnata nende õiguspärasust, mõju ja veel mitmeid muid aspekte. Tänases päevas ei pruugigi kõige olulisem olla, mis asjaoludel üks või teine konkreetne otsus sai langetatud. Tänasel päeval on oluline, seda nii riigi kui inimese tasandil, milliseid väärtuseid needsamad otsused kannavad,» lisas Peterkop oma sõnavõtus.
Jaan Teemanti biograafia käsikiri on valminud riigikantselei stipendiumi «Eesti riigijuhid 1918–1940/1944» toel. Raamatu andis välja rahvusarhiiv. Raamatu autor on ajaloodoktor Mari-Leen Tammela, kes igapäevaselt töötab Eesti sõjamuuseumis - kindral Laidoneri muuseumis vanemteadurina.
«Jaan Teemant kui riigitegelane ja kui inimene on seniajani tähelepanuväärselt vähetuntud. Ometi on ta olnud riigivanem sama palju kordi kui Jaan Tõnisson. Seega on vägagi sümboolne, et just nüüd, 150 aasta möödumisel Teemanti sünnist ja 90 aastat pärast tema viimast ametiaega riigivanemana, pääseb Teemant viimaks n-ö ajaloo varjudest valguse kätte,» selgitas raamatu autor Mari-Leen Tammela. «Jääb üle ainult imestada, et Teemanti dramaatilistest pööretest tulvil elulugu pole seni mõne stsenaristi tähelepanu pälvinud. Biopici jaoks jaguks materjali rikkalikult,» lisas ta.
Raamatu esitlusel osales ka Jaan Teemanti tütretütar Annely Tjemkes van Nieuwkoop. «Olin Eestis esimest korda 1994. aastal ja ehkki ma eesti keelt ei räägi, tundsin ennast siin juba tookord väga koduselt,» ütles ta oma kõnes. «Eestlastega koos olles mõistsin, et mu ema on omal ajal mulle nii mõndagi eestlaste kommetest õpetanud,» lisas ta.
Saue riigigümnaasiumi fuajees on üleval Rahvusarhiivi koostatud näitus Jaan Teemanti elust ja tegevusest.
Pidulik päev algas Metsakalmistul, kus riigivanemate kenotaafi juures toimus Konstantin Pätsi Muuseumi eestvedamisel riigivanem Jaan Teemanti 150. sünniaastapäevale pühendatud mälestustseremoonia. Tseremoonial kõneles riigihalduse minister Riina Solman, hingepalve pidas emeriitpeapiiskop Andres Põder.
Neljakordne riigivanem ja mitme Riigikogu koosseisu liige, vandeadvokaat Jaan Teemant kuulub vaieldamatult omariikluse ehitajate põlvkonna tähtsamate isikute hulka. Tema teened on eriti hinnatavad õigusala arendamisel ja kujundamisel, mida ta tegi nii vabariigi prokuröri ja advokatuuri juhina kui ka oma igapäevatöös advokaadina.