Kui lojaalne on Amazoni uus sari «Rings of Power» Tolkienile?

Amazoni uus sari «Lord of The Rings: The Rings of Power» (edaspidi nimetatud kui «Võimusõrmused») on tekitanud publikus palju erinevaid emotsioone. See on kasvatanud tuska kirglikes Tolkieni fännides, kuid sealjuures ka palju õhinat neis, kes annavad andeks mõned suuremad või väiksemad muudatused Tolkieni loomingus ning tahavad lihtsalt veel saada osa võluvast Keskmaast. Käesolev artikkel annab ülevaate, mil määral on see sari läinud iseseisvat teed ja üle astunud Tolkieni loodud pärimusest ning vaatame, kas need muudatused on äkki isegi õigustatud.

Adaptsioon lugudest, millele neil pole tegelikult ligipääsu

Enne kui näidete juurde minna, tasub mainida, et tegemist on adaptsiooniga raamatutest, millele Amazonil tegelikult õigusi pole. «Võimusõrmuste» süžeeliinid baseeruvad kõik enam-vähem teostel «Lõpetamata lood» ja «Silmarillion», mis räägivad Keskmaa ajaloost, selle loomisest, jumalatest, rahvastest ja aegadest, mis leidsid aset tuhandeid aastaid enne «Sõrmuste isanda» ja «Kääbiku» sündmusi. Küll aga on Amazonil õigused «Sõrmuste isanda» triloogiale, «Kääbikule» ning neis sisalduvatele lisadele*. See aga tähendab, et neil ei ole võimalik kasutada süžeeliine ja tegelasi, keda pole neis teostes mainitud, kuid, kes vahest on «Silmarillionis» ja «Lõpetamata lugudes» olnud olulised. Seega ei pruugi teatud muudatused seriaalis olla tingimata valikulised, vaid lihtsalt võimatu paratamatus.

Väljamõeldud tegelased, keda Tolkieni lugudes ei eksisteeri

Kuigi omajagu saab efektiivselt tuletada «Sõrmuste isanda» triloogia ning «Kääbiku» põhjal, kuna needki tutvustavad väga detailselt Keskmaa ajalugu ning tausta, siis omajagu on tulnud seriaali loojatel siiski ise juurde leiutada. Nii kohtame «Võimusõrmustes» väljamõeldud tegelasi, keda Tolkieni maailmas olemas ei ole. Ühed vähesed uued tegelased on näiteks seiklushimuline kääbikutüdruk Nori Brandyfoot, haldjas Arondir ja naine Bronwyn, kelle armulugu on loos esindatud ning viimaseks ebamäärane tegelane Halbrand, kelle roll pole veel selge, kuid tähtsus ilmselgelt märgiline. Igatahes on fännid märganud, et loosse on ilmunud keskseid tegelasi, keda Tolkieni pärimuses jsutkui ei esine. See võib olla viis kuidas täita neid tühikuid, mille on tekitanud algmaterjali piiratus.

Owain Arthur sarjas «The Lord of the Rings: The Rings of Power». Foto: Amazon Studios via AP/Scanpix

Ühte seriaali on surutud mitme tuhande aasta jagu sündmusi

«Võimusõrmuste» tegevus käib II ajastul, mis kestis 3000 aastat. Sarjas aga näeme juba, kuidas väga pikal ajaperioodil aset leidnud sündmused on surutud palju kitsamasse ajavahemikku. See on mõneti mõistetav muudatus, kuna muidu oleks raske arendada püsivaid karaktereid, kelle areng ja lood oleksid vaataja jaoks köitvad. Nii nad surusid ajaskaala kokku, et põhimõtteliselt kõik teise ajastu olulisemad sündmused toimuksid lähestikku.

Kääbikud (Harfoots) peaksid ilmuma alles tuhandeid aastaid hiljem

Tõsi, et ükski Keskmaa lugu ei tundu täielik, kui seal ei ole kääbikuid, kuid enne Bilbot ei ole tegelikult kääbikutel kunagi olnud Keskmaal suurt rolli. Seega on Harfootide lugu sarja loojate väljamõeldis. Kääbikud ilmuvad Tolkieni järgi Keskmaale alles tuhat aastat pärast III ajastut, kaua pärast «Võimusõrmustes» kirjeldatud sündmusi. Sari püüab sellest aga mööda hiilida, justkui oleks Harfootid kääbikute esivanemad, kuid nad pole seda. Harfootid on tegelikult lihtsalt üks kolmest Kääbikute rassist koos Stooride ja Fallowhide’idega.

Mitu versiooni Galadrielist

Kõige keerulisem on vahest rääkida Galadrielist. Kuna Tolkien ise on tema osas kordi ümber mõelnud ja temast kirjutanud väga erinevalt, siis on raske öelda, milline on see õige. Küll on teda kujutatud võimsa ja tugevana sõdalasena, siis jälle peaaegu astraalse ingelliku olevusena, kes on maistest probleemidest üle. Tõsi on, et II ajastu Galadriel oli Tolkieni pärimuse järgi juba küps ja valitsev haldjakuninganna, kes oli juba abielus Celeborniga ja kellel sünnib ka tütar (Elrondi tulevane naine). Sari on teinud temast aga väga inimliku sõdalaskangelanna, kes on veel omajagu noor ja uljas. Tolkieni järgi Galadriel ei jahtinud Sauronit, justnagu ei olnud ta ka sõjaväeohvitser, või mõne luurerühma juht või «põhjaarmee komandör», nagu sari teda kujutab.

Stseen sarjast «The Lord of the Rings: The Rings of Power». Foto: Amazon Studios via AP/Scanpix

Gil-galadil polnud võimu Galadrieli Valinorisse saata

Gil-galad ei otsusta, kes Valinori läheb ja kes mitte, seda teeb Valar. Kindlasti ei pakutaks lihtsalt ajateenistuse eest läbipääsu Valinori. Lisaks Noldorite kõrge kuningana võis Gil-galad tehniliselt Galadrielist kõrgemal positsioonil küll asuda, kuid Galadriel oli Gil-galadist tunduvalt vanem ja sünnilt tema vanatädi, seega seriaalis loodud positsioon, kus Galadriel on Gil-galadilist justkui madalamal ja ka noorem, pole pärimusega kooskõlas.

Ei saa eksisteerida kahte Durinit korraga

Kui sarjas on Durini tiitlist tehtud midagi päritavat, siis Tolkieni järgi tuleks Durini liini jätkumist mõista pigem sarnaselt sellega, kuidas antakse edasi näiteks Dalai Laama staatus. Durini kuningaks ei saa kuninga poeg, vaid pigem tema vaim teeb läbi reinkarnatsiooni. Kuigi see on üpriski hall ala, kuidas see protsess täpselt toimib, siis kindel on see, et Durini liin ja võim pole füüsiliselt edasiantav, nagu on seda inimrassile tuttav monarhia. Seega ei saa korraga ka eksiteerida Durini printsi ja Durini kuningat, nagu seda on kujutatud «Võimusõrmuste» sarjas.

Potensiaalne Gandalf ehk Komeedimees kukkus taevast liiga vara

Sarja on ilmunud ka ebamäärane taevast kukkunud Komeedimees, kelle puhul on spekulatsioone, et tegemist võib olla võluriga (Istariga). Tõsi, on tugevaid sarnasusi ja viiteid justkui oleks too, «Sõrmuste isandast» juba tuttav võlur, Gandalf. Sellele vihjab nii tema soe suhe Harfootidega kui ka tema vana mehe välimus, võluri suurus ja ka aeg-ajalt ennast ilmutav võlujõud. Küll aga pärimuse järgi ei saa see kindlasti veel tema olla, kuna võlurite saabumiseks oleks mõned tuhanded aastad liiga vara. Tolkieni järgi võlurid nimelt saabusid Keskmaale alles III ajastul.

Benjamin Walker sarjas «The Lord of the Rings: The Rings of Power». Foto: Amazon Studios via AP/Scanpix

Kosmeetilised modifikatsioonid, et meeldida kaasaegsele vaatajale

Millegi pärast on just need väiksemad detailid need, mis kipuvad jääma Tolkieni pärimuse austajatele silma. Nagu näiteks habemeta päkapikud – väidetavalt pidid naispäkapikud ja meespäkapikud olema mõlemad habemetega ja nii sarnased, et nad ise ka alati aru ei saanud, kas tegu on mehe või naisega, sarjas on aga vägagi selge. Samuti ei tohiks olla lühikeste juustega ja erinevatest rassidest haldjad. Tolkieni pseudomütoloogia, mis on suuresti inspireeritud Põhja-Euroopa mütoloogiast ja pärimusest, ilmselgelt ei näe ette selliseid segunemisi. Küll aga ei sobituks see enam kaasaegsesse globaalsesse kultuuriruumi. Seega on need muudatused mõistetavad ja ega loole endale ju tegelikult ette ei jää.

Lõppude lõpuks

Ei tasu siinkohal unustada, et isegi Peter Jackson («Sõrmuste isanda» ning «Kääbiku» filmide looja) muutis oma filmide jaoks pärimuse elemente. Nii näiteks võttis ta Tom Bombadili täielikult välja ja asendas Glorfindeli Arweniga (kus Arwen Frodo Rivendelli viis). Seega on võimalik Tolkieni maailma elemente muuta ja mitte seda täielikult rikkuda.

Kuigi tõepoolest pole «Võimusõrmuste» sarjas oldud lõpuni lojaalsed Tolkieni nägemusele ja Tolkieni detailsele põhjalikule pärimusele (siin artiklis kindlasti ei saanud kõik nimetatud), on sellest hoolimata tegemist väga kvaliteetse, kauni ning põneva sarjaga, mis on Keskmaa lood kohandanud kaasaegsele publikule.

* Robinson, Joanna. 2022. «10 Burning Questions About Amazon's «The Rings of Power.»» Vanity Fair. https://www.vanityfair.com/hollywood/2022/02/10-burning-questions-about-amazons-the-rings-of-power.