P, 4.12.2022

Miks ei ole naiskirjanikud eesti kultuuriteadvuses sama nähtaval kohal kui mehed?

Raamatuportaal
Miks ei ole naiskirjanikud eesti kultuuriteadvuses sama nähtaval kohal kui mehed?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Marta Sillaots oma kodus 2.10.1939.  EKM EKLA B-116:3.
Marta Sillaots oma kodus 2.10.1939. EKM EKLA B-116:3. Foto: Eesti Kirjandusmuuseum

12. oktoobril toimub naiste loodud kirjandusele ja naisautorite rollile eesti kirjanduses keskendunud konverents «Kas sa Reed Morni oled lugenud? Naised ja proosakirjandus 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eestis».

Me kõik teame A. H. Tammsaaret, aga kui paljud meist on kuulnud Reed Mornist? Erinevatel aegadel kirjutatud eesti kirjanduslugudes esineb teisigi naiskirjanikke, kelle looming on kaasajas olnud oluline ning keda võiks tunda ka tänapäeval. Näiteks on sõdadevahelisel perioodil kirjanduse valdkonnas tegutsenud mitmeid silmapaistavaid prosaiste, nagu Leida Kibuvits, Marta Sillaots, Reed Morn, Helga Pärli-Sillaots, Alma Toom, Irma Truupõld, Leida Tigane, Alide Ertel, Salme Kabur jt. Miks ei ole siis naiskirjanikud eesti kultuuriteadvuses sama nähtaval kohal kui mehed?

Konverents ootab arutlema naiste loodud proosakirjanduse üle, mõtestades seda, milline on olnud naisautorite roll eesti kirjandusloos alates 19. sajandi lõpust kuni II maailmasõjani. Vaatlus all on naiste kirjutatud kirjandus ning sootundliku pilgu kaudu kriitilise arusaama loomine naisautorite rollist eesti kirjanduses ning laiemalt ka ühiskonnas alates 19. sajandi lõpust.

Konverents algab Eve Annuki plenaarettekandega, mis vaatleb naisi, (proosa)kirjandust ja kirjandusajalugu. Seejärel toimub kuus paneeli, kus ettekanded vaatlevad Marta Sillaotsa elu ja loomingut, «uue naise» kujutamist, Reed Morni loomingut ning lasteproosat. Konverentsi modereerib Mirjam Hinrikus (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikool.

Märksõnad
Tagasi üles