/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/10/07/14883568t1he820.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab James Hawesi teost «Inglismaa ajalugu».
Raamat, mis enne Inglismaale reisimist tasub läbi lugeda
Ajalugusid saab kirjutada mitut moodi. Võib teha hüperpatriootilise heroilise ajaloo või iroonilise heietuse, võib keskenduda valitsejatele ja veretöödele või pigem leiu- ja luuletajatele, võib olla kuiv aastaarvude vardasse lükkija ja läbinisti loominguline juurde- ja ümberkirjutaja, võib tükkida infosõtta või pakkuda pigem taustateadmist, tõsikindlust ja meelerahu. Ei ole mina see hindaja, kes üht või teist viisi kindlapihta muist etemaks kergitaks, kui on hästi tehtud, siis tunnustan. Suuremat osa ajaloost keegi niikuinii ei mäleta eluea piiride tõttu, nii et katsume pildi kokku panna kättesaadava materjali põhjal.
/nginx/o/2022/10/07/14883563t1hab47.jpg)
Ühe võimsa maa ajaloo ühte keskmise suurusega köitesse kokku kirjutamine on kahtlemata katsumus. Pealkiri «Inglismaa ajalugu» tundub tõepoolest pretensioonikas. Inglismaal on hulgaliselt ajalugusid ja ei mina usu, et see siin on üks, õige ja ainumas. Jah, tiitellehte keerates näeme, et algupärandi nimeks oligi «The Shortest History of England». Mis on samuti tiba kahtlane, kuna iga kell võib tulla keegi ja kirjutada veel kümme lehekülge lühema ajaloo, Bill Bryson näiteks, puhtast lustist. See ei vähenda Hawesi teose sisukust ega põnevust. Viimati ilmus eesti keeles samalt autorilt «Saksamaa lühiajalugu» ja vaatamata teatud tendentslikkusele (sõbralikult öeldes isikupärale) pani Hawes suure riigi loo täitsa koherentselt kirja. Teeb seda nüüd Inglismaagagi. Natuke keel põses ja britilik muie suunurgas.
Sedasorti raamat on just paras enne asjaomasesse kanti rändama minemist kotti sokkide ja hambaharja kõrvale visata – kõiki läheb tee peal tarvis ja raamatut pole vaja pesta, küll aga tohib korduvkasutada.