JÄRJEJUTT ⟩ Manona Paris: peas vasardas - ma olen töönarkomaan. Kas ükski narkomaan annab oma kaifi vabatahtlikult käest?

Raamatuportaal
Copy
Manona Paris.
Manona Paris. Foto: Jelena Rudi

Sel nädalal käis Kuku raadio Järjejutt külas Manona Parise taluköögis, mida täidab värske kohvi, šašlõki ja ahjusooja leiva lõhn. 

Manona Paris
Manona Paris Foto: Raamat

Raamatu autor Manona on pidanud toiduga sõda lapsest saadik. Aastate jooksul on ta pidanud erinevaid dieete ja püüdnud kaalust alla võtta. Raamatus «Meie taluköök. Hakka uuesti elama» jagab Manona Paris kogemusi suure naise elust meie kultuuriruumis ja jõuab arusaamani, et tähtsaim on teha oma kehaga rahu.

Olulist tuge sel tervenemise teekonnal pakuvad talle maakodu oma puhta talutoidu ja perega koos söömise kombega, mis linnas kaotsi kipub minema, ja ametikoht Toidutare peatoimetajana. Need kaks sunnivad vaatama toidule – ja iseendale – uue, armastava pilguga.

«See ei ole dieediraamat. Ma ei võta selle teekonna käigus maagilisel moel kaalust alla, vaid olen edasi ülekaaluline. Paks, kui soovite. Aga ma ei ole selle pärast enam vihane ega kurb ega soovita ka teil olla,» kirjutab autor. 

«Olen teel tervise poole. Tähtsaim, võitlus oma kõrvade vahel, on mul peetud. Me oleme kõik ilusad endale erilisel moel ja võime seda tähistada. Ja nii ma kutsungi teid oma talukööki külla – kohv on hakkamas, šašlõkk kogub marinaadis särtsu ja leib sai just ahjust võetud. Tere tulemast, vabastage end koormast ja pöörake nina päikese poole!»

Kuula raamatust katkendeid!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles