Raamatud, mis loovad algklassilastele mõjusa lugemiselamuse

Raamatuportaal
Copy
Foto: Shutterstock

Algklassilaste lugemisharjumuste toetamisel on suur roll lapsevanemal. Hästi mõjub positiivne eeskuju, kui lapsed näevad ka vanemaid raamatuid lugemas. Loomulikult tuleb kasuks see, kui juba varases väikelapse eas lastega koos raamatuid vaadatakse ja neid ette loetakse. Aga alati ei piisa ainult sellest. On tõsi, et laps peab koolis ise õppima, raamatute lugemise puhul võiks aga olla lapsevanem toeks, eriti kui algus on raske.

Soovitused, kuidas lugeda

Leppige kokku, et iga päev tuleb lugeda vähemalt 15 minutit. Te võite seda teha terve perega, igaüks loeb, mida ise soovib. Aga vajadusel võib ka last lugemise juures aidata, kui see on tema soov.

Päris alguses võib vanem ka raamatut ise ette lugeda, kas või natukene, et tekitada lapses huvi.

Edasi võiks lugeda vaheldumisi, ühe lehekülje laps ja teise vanem, et tekiks eduelamus.

Las laps valib ise koha, kus lugeda. Ta ei pea seda tegema tingimata laua taga istudes, võib-olla meeldib lapsele lugeda diivanil teki sees mõnuledes, või enda loodud onnis laua all. Võimalusi on mitmeid.

Hea on seada eesmärke. Leppige kokku, et loete kahe kuu jooksul läbi näiteks ühe raamatu. Kui eesmärk on täidetud, võib sellele järgneda ka preemia – kas mõni tore üritus, kuhu minnakse, või mänguasi, mida ammu on soovitud; miks mitte ka rahaline tasu – see on juba kokkuleppe küsimus. Eesmärgid võib ka visualiseerida. Selle jaoks võib joonistada paberile raamatute kuhjast pildi ja iga kord kui mõni raamat jälle läbi saab, võib selle sinna pildile juurde kirjutada. Nii on näiteks hea aasta jooksul loetud raamatute koha arvestust pidada. Või kasuta klassikalist lugemispäevikut.

Soovitused, mida lugeda

Alan MacDonald, «Põrsas Bertie. Kuulsus».
Alan MacDonald, «Põrsas Bertie. Kuulsus». Foto: Raamat

Alan MacDonald, «Põrsas Bertie. Kuulsus» ja «Põrsas Bertie. Tulnukad»

Koolipoiss Bertie on paras paharet ja räpakott, kellel on eriline anne ennast kõiksugu jamadesse mässida. Ta on kärsitu ja püsimatu ning mitte just õpetaja Saapa lemmikõpilane. Aga igal juhul pakatab ta ideedest ja tegutsemislustist, nii et igav temaga koos ei hakka.

Raamatus «Põrsas Bertie. Kuulsus» osaleb Bertie telereklaamis, käib koos isaga kalal ja kehastub koos sõpradega Robin Hoodiks. Raamatus «Põrsas Bertie. Tulnukad» vaatleb ta metsas linde, kohtub tulnukatega ja üritab vanemate eest oma kehva koolihinnangut varjata. Loomulikult kaasneb selle kõigega hulk nalja ja sekeldusi.

Lühikesteks peatükkideks jagatud humoorikad ja tempokad lood sobivad algajale lugejale. Samuti on Bertie-raamatutes palju vahvaid pilte, mille autoriks David Roberts.

(Allikas: https://headlasteraamatud.wordpress.com/, Kirsti Läänesaar)

***

Gisa Pauly, «Tuletornihaid 2. Pärlivarga jahil».
Gisa Pauly, «Tuletornihaid 2. Pärlivarga jahil». Foto: Raamat

Gisa Pauly, «Tuletornihaid 1. Vanaema Rosella ja salajane hülgemissioon» ja «Tuletornihaid 2. Pärlivarga jahil»

Pärast seda kui Hannes, Inga ja Daniel klassiekskursioonil hülgekeskusesse heeringavarast märkavad, ei suuda neid enam miski lahutada. Nad võtavad endale nimeks Tuletornihaid ja seavad sisse peakorteri vanaema Rosella juurde vanadekodusse. Koos vanaemaga hakkavad nad asja uurima ja õige pea tekib kahtlus, et kalamees Olaf võib tahta hülgeid mürgitatud heeringatega tappa. Lisaks sellele, et mees kondab ringi hülgekeskuses, võib ta olla süüdi ka rannale uhutud väikese hülgepoja kohutamises. On viimane aeg, et haid sekkuksid! Samas sarjas on ilmunud ka raamat «Pärlivarga jahil».

Esmapilgul teineteisest täiesti erinevad lapsed saavad sündmuste arenedes headeks sõpradeks ja lahendavad nii mõnegi müsteeriumi.

***

Linda Schellendorff, «Ristikheina ratsatalu. Emma ponipidu».
Linda Schellendorff, «Ristikheina ratsatalu. Emma ponipidu». Foto: Raamat

Linda Schellendorff, «Ristikheina ratsatalu. Poniunistus saab teoks» ja «Ristikheina ratsatalu. Emma ponipidu»

Tüdrukud ja hobused on aegumatu kooslus. Paljud tüdrukut on unistanud oma hobusest ja see raamat viib nad just sellesse unistuste maailma. Lisaks põnevale jutule saad raamatust ka praktilisi teadmisi, kuidas hobustega käituda, et sa ei teeks liiga hobustele ega nemad sulle.

Ideaalne lugemine algajale lugejale. Piisavalt suur kiri ja paraja pikkusega lood.

Emma unistus saab tõeks! Ta kolib oma perega Ristikheina ratsatallu. Puudu on õieti veel ainult uus parim sõber. Kas ägedate riietega Viola naabertalust ongi see õige? Kui Emma lemmikponid ära kaovad, peavad tüdrukud ühiselt neid otsima minema. Kas sellest saab uue sõpruse algus?

***

Anders Sparring, Per Gustavsson, «Perekond Pikknäpp ja kuldteemant».
Anders Sparring, Per Gustavsson, «Perekond Pikknäpp ja kuldteemant». Foto: Raamat

Anders Sparring, Per Gustavsson, «Perekond Pikknäpp ja sünnipäevamürgel» ja «Perekond Pikknäpp ja kuldteemant»

Perekond Pikknäpp jumaldab kõike, mis ei kuulu neile. Nad nagu lihtsalt ei suudaks end sellistest asjadest eemale hoida. Vähemalt mitte isa Suller, ema Piia ja väike Aali. Kuid nad muretsevad natuke Aali suure venna Aksli pärast. Mis temast ükskord saab? Poisile meeldib teha ainult selliseid asju, mida tohib teha, ja ta ei võta kunagi midagi poest ilma maksmata kaasa. Varsti on Aksli sünnipäev ja ainus kink, mida ta soovib, on hiigelsuur pulgakomm kommipoe vaateaknal. Küll see näeb isuäratav välja! Perekonna nupukus pannakse nüüd tõsiselt proovile. Aega napib ja neid pidevalt kahtlustav naaber Paul Einmann luurab aias.

***

Martin Widmark, Helena Willis «LasseMaia detektiivibüroo» sari

Rootsi väikelinnas Vallebys tegutseva Lasse ja Maia detektiivibüroo juhtumitega on paljud Eesti lapsed kursis ja raamatusari on algklassilaste üks suuri lemmikuid. Raamatud on põnevad ja parajalt õhukesed. Kiri ning reavahed on suured, pilte palju. Lisaks on raamatu esimestel lehekülgedel linna kaart, mis kasvab igas raamatus uute tegevuskohtade lisandudes veidi suuremaks. Igas raamaatus on ka selle loo tegelaste lühitutvustus. Lugemisest saadav eduelamus – «Ma lugesin raamatu nii kiiresti läbi!» – on LasseMaia raamatutega garanteeritud. Sarja lugemist võib alustada «Teemandimõistatusest», mis on esimene osa, aga miks mitte ka näiteks «Tuletõrjemõistatusest».

Martin Widmark, Helena Willis, «Teemandimõistatus».
Martin Widmark, Helena Willis, «Teemandimõistatus». Foto: Raamat

Linnas on toimunud kaks kummalist tulekahju, mille käigus on kadunud väärtasju: vaas muuseumist ja kaelakee Muhammed Karaadi kullapoest. Ka Lasse ja Maia prügikast süttib laua õlitamise käigus põlema. Kas see on süütamine? Kas vargad on tõesti tuletõrjujad? Detektiivid asuvad asja uurima. Olukord muutub ohtlikuks, kui Lasse ja Maia tuletõrjedepoos salaja uurimistööd teevad…

Maia taipab, kuidas nad saavad mõjutada täiskasvanut tegutsema: peab mõtlema nii nagu nemad. Lasse ja Maia on nutikad, tihti ka täiskasvanutest targemad ja saavad alati hakkama. Tuletõrjemõistatus lahendatakse ja veel üks hoone päästetakse põlengust.

(Allikas: https://loemind.keskraamatukogu.ee/, Pille Talioja)

«LasseMaia detektiivibüroo» sarjas on ilmunud juba 30 raamatut ning lisaks mitu põnevat suve- ja jõulu eriväljaannet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles