AJALOOLINE PÕNEVIK ⟩ «Põgenema peab vaikselt, et vaenlane ei kuuleks. Põgeneb ka Eesti Vabariik»

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Tarmo Pikneri sulest ilmunud ajaloolises põnevikus «Põgenemine. Riigisekretär» käsitletakse Otto Tiefi valitsuse moodustamist 1944.a. ja sealt edasi Eesti pagulaspoliitikat. Tegevus toimub läbi Tiefi valitsuse riigisekretäri Helmut Maandi isiku.

Maandi, kui tõelise riigimehe tegevust kirjeldatakse tema suhtlemise kaudu poliitiliste konkurentidega, aga ka mõttekaaslastest sõpradega. Läbivaks jooneks on Maandi koostöö ja vastasseis presidendi kohuseid täitva August Reiga. Palju tähelepanu on pööratud ka Pätsi, vapside ja Barbaruse tegevusele Eestis ning neile hinnangute andmisega läbi poliitikute omavahelise suhtluse. Tegelasteks on ka Jüri Uluots, Johannes Klesment ja paljud teised eksiilis tegutsenud poliitikud ja diplomaadid.

Et autori käsutuses on Helmut Maandi kirjavahetus, kalendri märkmeid ja mälestusi, tänu tema lastele, on autoril õnnestunud luua tõetruu sündmuste ja arvamuste kirjeldus, sealjuures autori poolt seisukohti andmata. Seetõttu on raamat unikaalne, kuna palju kasutatud materjali pole varem olnud avalikud.

Näiteks on dokumentide põhjal võimalik esile tuua, et nii Maandi kui ka paljude teiste poliitikute arvates viljeles Rei paguluses autokraatset poliitikat, mis oli väga kaugel demokraatiast ja seda isegi sedavõrd, et Rei tegevust paguluses võrreldakse Pätsi vaikiva ajastu poliitikaga.

Romaan on raamistatud Proloogiga, kus on väljavõte 1939.a. baaside lepingu nõupidamise stenogrammist ja Epiloogiga, kus Eesti valitsus eksiilis annab 1992.a. üle oma volitused Riigikogus. Neis on osalised just paljud romaanis kujutatud samad tegelased.

Tarmo Pikner «Põgenemine. Riigisekretär» Foto: Erakogu

Raamatu kirjeldus:

Põgenetakse vaikides. Justkui astuksid tummad. Ja kurdid. Põgenema peabki vaikselt, et vaenlane ei kuuleks. Vaenlane võib olla igal pool, vee all ja vee peal, maa peal ja maa kohal. Põgeneb ka riik, Eesti Vabariik. Riigil tuleb välja kolida omaenda piiridest, sest selle kord juba vägistanud tulevad uuesti. Ikka idakaarest. Riik põgeneb riigist.

Riigi järjepidevuse kandja tuleb päästa, säilitada tõestuseks, et rahvas on otsustanud iseolemise. Aga ise ei saa olla. Riiki, mida kakskümmend aastat on ehitatud, pole enam. Punaarmee vägistas riigi neljakümnendal. Siis käisid vägistamiskorras üle sakslased. Eestile tehti kambakas, kuigi Kremlis leppisid sõjardid kokku, et vägistab vaid üks.

Riigisekretär näitab lauas istujaile, kuidas hoolikalt prilliklaase puhastatakse, siis laseb rahulikult silmadel üle paberilehe joosta. Kuigi loetav teda ei üllata, kerkivad Maandi kulmud iseenesest kuklasse. «Härra Rei, niimoodi võid ka Rootsi kuninga lahti lasta,» kuuleb Maandi end ütlevat ja lükkab kritseldustega paberi sama hoogsalt Rei suunas tagasi, lausudes: «Mind saab ametist vabastada vaid põhiseaduspäraselt valitud vabariigi president!»