LUGEMISSOOVITUS ⟩ Kaks põnevikku, mis sobivad lugeda neilegi, kes põnevusele igavust eelistavad

Pilt on illustratiivne. Foto: Pexels / CC0 Licence

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab seekord kahte põnevikku: Michel Bussi «Hoia mul käest» ja Martin Walkeri «Kalm neljale».

Tea, kas oleksingi noid kaht raamatut muidu ühtesamma soovitusse pannud, aga va prantsusevärk nügis mind ses suunas. Pluss üks detail: Michel Bussi raamatu tegevus toimub kaugel India ookeanis Saaremaa-suurusel Reunioni saarel (Prantsusmaa ja Euroopa Liidu lõunapoolkeral asuv killuke) ning oluline tegelane on kunagi sattunud saarele kurilugusid lahendama päris-Prantsusmaalt, St. Denis’st. Nimelt St. Denis on aga paik, kus Martin Walkeri gurmaanist detektiiv Bruno oma tegusid teeb. Juba neljandas eesti keelde tõlgitud raamatus. Neljas ka Bussi teos, nii et tegelased võiksivad olla tuttavad. Teoretiseerida võiks, et heategelased on ajas ja ruumis mõnel hetkel kohtunud.

Kirjanikud ja kirjutusviis erinevad siiski kaunikesti. Pean tunnistama, et Michel Bussi «Leidlaps lumetormis» meeldis aastate eest väga, ent järgmise kahe raamatuga erilist kontakti ei leidnud, jäivadki pooleli. Nüüd on meister taas sadulas (sadulas sõna otseses mõttes on ka Walkeri Bruno, hobustel on loos olulik koht) ja soovitan «Hoia mul käest» lugemist esiteks toopärast, et jälle üks uus isepäine ja –pärane ilmanurk inimestele sõbralikuks kirjutet ning alles teiseks, et lugu on tõesti haarava hooga tehtud, krutskeid täis ega lase end lugeja peas maha kanda kuni päris lõpuni välja. Ootamatu paik, kuhu sõnavägi sattuda võib.

Walker toimetab tuttavamas keskkonnas neile, kes varasemaid lugenud, kuid seob kavalasti kokku mitut masti maailmakoledused nagu terropätakad baskide ETAst ja loomalollide PETAst, lisaks veel aegadetagused vihjed ja viited teise ilmasõja taustadele. On muidugi (tõesti vaid mõne lause juures ja eestlase loomupärast paranoiat arvesse võttes) kummaline, et kohalike kommunistidega on kerge iroonia võtmes võimalik rääkida ja veinikest võtta, aga kui ühe tegelase lapsepõlvepildilt ilmub, et ta isa viimatise suursõjaaegu SS-i kuulus, siis see käivitab tõsise uurimise. Mahendab muidugi, et pahaluse tagant tuuakse välja mitu kurikuulsat omaaegset padupunast kurjategijate ühendust. Noh, Euroopas on asjad nii ja nõnda neid ka võtkem.

Igatahes on kummaski teoses hea minekuga põnejutu sõbrale kõik vajalik olemas. Ja sobivad lugeda neilegi, kes põnevusele igavust eelistavad – loed lõbuga läbi ja pärast oled igav edasi.