Ingvar Villido uues raamatus: enesejuhtimise võti peitub emotsioonide juhtimises

Ingvar Villido. Foto: Erakogu

Koolitaja, ettevõtja ja sihtasutuse Practical Consciousness asutaja Ingvar Villidol ilmub peagi eesti keeles raamat, mis inglise keeles kannab pealkirja «Practical Consciousness: Freeing Yourself from Emotional Addiction to Live a More Joyful Life».

Villido jagab raamatus saladust, mis muudab kogu elu ja juhatab, kuidas vabastada negatiivsete emotsioonide tekitatud energia ning vabaneda selle mõjust. See omakorda tõstab elukvaliteeti, andes vabaduse.

Tugevad emotsioonid panevad meid enda pilli järgi tantsima

Villido räägib oma raamatus «Practical Consciousness», et emotsioonid on loodusjõud. «Sõna «emotsioon» pärineb ladinakeelsest tüvest movēre (liikuma), mis viitab, et emotsioonid on seotud liikumise, tegutsemise ja aktiivsusega. Need tähtsad jõud suunavad ja juhivad su elu, mõjutades sinu aktiivsust teatud suundades ja teatud määral. Nad on kordasaatev energia,» selgitab ta ja toob välja olukorra, kus sulle meenub, et unustasid pliidi tööle. Äkiline muresööst paneb su tegutsema ja sa lähed pliiti kontrollima. «Tegutsemiseks võib tõuke anda ka hoolimine. Märgates kedagi keerulises olukorras võid pöörduda teiste poole – «Kas keegi saab aidata? Teeme üheskoos midagi ära!» – ning emotsioonide toel saavadki asjad tehtud.»

Tugevad emotsioonid, olgu nad head või halvad, panevad Villido sõnul su enda pilli järgi tantsima. Kui sa ei õpi neid jõude valdama ja suunama, oled ise nende kontrolli all nagu käpiknukk. «Enesejuhtimise võti peitub emotsioonide juhtimises, ometi arendavad vaid vähesed meist seda nii tähtsat ning elumuutvat oskust. Emotsioonid on sinus voolava eluenergia eripalgelised väljendused. Iga emotsioon tekitab teatud aistinguid, mida võid oma kehas kogeda. Need on energiad, mis liiguvad ja mõjutavad sind teatud viisidel. Iga emotsioon väljendab mingit kindlat energeetilist kvaliteeti ja rolli. Näiteks viha kerkib ja plahvatab. Kurbus muserdab ja surub kokku. Hirm pingestab ja halvab. Armastus voolab ja ühendab,» lausub ta ja lisab, et mõnikord põhjustavad emotsioonid ka füüsilisi tegevusi, mis omakorda mõjutavad ümbritsevat maailma. «Armastus võib olla ajendiks isetutele tegudele, mis mõjutavad suhteid ja muudavad olukordi. Raev võib tõugata alandavatele või suisa eluohtlikele tegudele. Optimism võib olla nii inspireeriv, et paneb tegema asju, mida sa ilma selleta võimatuks peaksid ja isegi ei üritaks.»

Emotsioonide mõju kehale ja tervisele

Villido tõdeb, et emotsioonid võivad nii otseselt kui kaudselt mõjutada sinu füüsilist tervist. Keha emotsionaalne reageering stressile võib tema sõnul näiteks mängida rolli kasvajate või südamehaiguste tekkes ja arengus. «Emotsionaalsed tegurid toovad kaasa reaktsioone ning muutusi kehas. Nad mõjutavad närvisüsteemi, kehakeemiat ning muid protsesse. Sõltuvalt sellest, millised emotsioonid on parasjagu aktiivsed, toimuvad muutused ka keemias. Kui ühendaksid enda külge mõõdiku, mis jälgib sinu vere või sülje koostist, saaksid neid sisemisi emotsioonidest tingitud muutusi ise jälgida,» räägib ta ja lisab, et mõned emotsioonid on ka toksilised. Ta toob välja, et me ju kasutame väljendeid «mürgine sõnavõtt» või «ma tundsin tema raevu».

Villido sõnab, et emotsioonid võivad panna su tundma end vanema või nooremana. Ta tõstatab küsimuse, kas oled märganud, et sügavas depressioonis inimesed vananevad kiiremini? «Inimese elus domineerivaid emotsioone võib sageli tema näost välja lugeda. Niisiis mõjutavad emotsioonid su keha, mõnikord üsna drastiliselt. On juhtumeid, kus inimese pea muutub lühikese ajaga halliks. Võttes tema elu luubi alla, võid avastada, et enne juuksevärvi muutust koges ta väga tugevat emotsiooni või stressi. Võime sellisel puhul emotsioonide asemel süüdistada näiteks õnnetust või midagi muud. Ent välised sündmused ei põhjusta selliseid muutusi ilma tugevate emotsioonideta,» selgitab ta.

Villido on kuulnud vanemaid inimesi kurtmas, et muretsemine tekitab kõõma või süvendab nahaprobleeme, mis on taas üks näide emotsioonide ja füüsilise keha sidemetest. «Seda on näidanud ka uuringud. Levinud emotsionaalsed probleemid on näiteks seedehäired, kõhukinnisus või -lahtisus, peavalud, migreen, liiga suur või liiga väike söögiisu jmt. Emotsioonide mõju ulatub keemilistest teguritest veel sügavamale, elektrilisteni. Su keharakud, sh närvisüsteemi omad, kasutavad elektrilisi signaale. Ka igal emotsioonil on energeetiline laeng, oma unikaalse iseloomu ja mõjuga. See, mida nimetame «õnnetundeks», on üksnes läbi keha voogav elekter. Kurbus ning muu emotsioonid on lihtsalt erineval tasemel liikuvad elektrilaengud,» lausub ta ja lisab, et emotsioonidel on mõju ka vererõhule. «Oled ehk kuulnud vanaema ütlemas, et «Ma ei tohi vihastuda, muidu läheb vererõhk üles!». Kui oled ärev, siis süda peksab ja keha higistab. Kuidas aga viha su keha mõjutab? Tõmbud pingesse, olles valmis võitlusse astuma. Hirmutavas olukorras tõmbuvad siseorganid kokku, surudes verd lihastesse, et need oleks tegutsemisvalmis. Mälu- ja mõttekeskused lülituvad välja ning tegevusse asuvad ellujäämisinstinktid. Psühholoog ja psühhiaatriprofessor Julian Ford ütleb: «Sügaval meie ajus on häirekeskus. Stressiolukorras võib see sisuliselt üle võtta need piirkonnad ajus, mis tegelevad mälu ja mõtlemisega, nii et aju on ellujäämisrežiimis, millega sageli kaasnebki mälu- ja mõttekeskuste «kokkujooksmine» otsekui arvutisüsteemis. Tulemuseks on püsiv stressitunne.»