Sinijärv soovitab: raamat, mis lugejale kindla peale rõõmu teeb
4. november 2022, 16:09
/nginx/o/2022/11/04/14940004t1h3101.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Jaak Juske raamatut «Vana Tallinna põnevad lood».
Juhtunud ükspä niiviisi, et kokku saanud kõik tallinlased, kes polnud ühtki Jaak Juske raamatut lugenud ega ühelgi Jaagu juhatet ekskursioonil käinud. Neid tulnud ikka omajagu kokku, suurema klassitäie või väiksema tuuribussi jagu. Peaaegu iga kümne tuhande tallinlase kohta üks! Ja siis nemad arutanud, et mäherdust ekskursiooni küll sellisele võhikute jõugule küsida. Mõeldud-tehtud. Telliti Juskelt ringkäik noisse Tallinna paikadesse, millest ta seni veel midagi rääkinud ega kirjutanud ei ole. Ootavad tänase päevani, sest kõik kohad on Jaagul ammuilma läbi käidud ja kõneldud. Nõnda lausuvad vahvasõna ja vanavahvas.
Ei või uskuda ega taha uskumata jätta. Jaak on Tallinnast (ja kaugeltki mitte ainult) ohtralt pajatanud ning usinasti jutuveeretuse üles märkinud, ilmarahvale veerimiseks raamatuisse raiunud. Äge. Kaugeltki kõiki ta nime kandvaid trükiseid pole ma lugenud, käeski hoidnud. Ent kui mõni minuga kohtub, on rõõm suur. Uskuge, tasub kohtuda, väike ei saa olema teiegi rõõmuke. Pilt ja sõna mätsivad hästi ning teekond põhjalikumate teoste juurde saab leebem.
«Vana Tallinna põnevad lood» on ideaalne tekstistik teismelistele, kes kodulinnas kondavad või pealinna külastavad. Paari tunniga mõnusalt läbitav loostik, ja tont mind võtku, kui see ei nakata-hakata paarigi paika iseoma ihusilmaga üle kaema. Loomulikult on Tallinnas palju ja muud ja enamat ja ülemat ja jubedamat ja lõbusamat, kuid sissejuhatuseks on ses raamatus teemasid ja juhatust enam kui esmakohtumiseks tarvis. Juttu jätkub kauemaks. Kel vestlus linnaga tekib, saab alati edasi uurida.
Aga ei vaid lastele, ikka end elukeerudesse kinni unustanud suurtele ka! Võib-olla just sina käid iga päev mööda linna, mõeldes argielu abitusele ja ambitsioonide arutusele? Vaata ümbere, vaata ringi, linn on ilus ja Juske annab uue ehk õigemini vana pilgu. Raamat näppu ja jalutama, ei siin muud.
Raamatu pealkirjale mõeldes - oleks saanud kirjutada ka ühe põneva loo liköörist «Vana Tallinn» ning vänge vägijoogiga omakorda seonduvatest põnevatest lugudest. Mida pole vähe. Või võiks luua uue, peaaegu samanimelise raamatu, mille pealkirjas «Vana Tallinn» lihtsalt jutumärkides seisaks? Materjali jaguks ja mäletajaid on veel elus. Küll Juske juba teab. Sümboleid, mis omaette lugu väärivad, on rohkemgi ning minu lootus on, et nad lugudeks saavad. Juske teab, ütlin juba. Ta pole ainuke. Tänases pildis küll kiiduväärselt tegusaim.