Carrie Fisheri 6 lemmikraamatut, mida tasub kõigil lugeda
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
8. november 2022, 14:13
/nginx/o/2022/11/08/14948059t1h1521.jpg)
Maailmakuulus näitleja Carrie Fisher (1956–2016), kes on peamiselt tuntud «Tähesõdade» filmidest, oli ka viljakas autor, kes kirjutas mitu raamatut ja näidendit. Aasta enne siit ilmast lahkumist avaldas ta väljaandele The Week, mida ise lugeda armastab ja millised teosed on talle kõige sügavama mulje jätnud. Paraku on vaid viimased kaks neist ka eesti keelde tõlgitud.
George Eliot, «Middlemarch»
Carrie Fisheri sõnul on tegu ühe parima raamatuga, mis naine on kunagi kirjutanud, eriti veel noil aegadel. «Kuigi Mary Anne Evans võttis omale mehe kirjanikunime, näitas ta oma loomingus uskumatut ambitsiooni ja haaret - nii loodud maailmas kui kujutletud tegelastes,» sõnas ta. «Sel ajal oli raske naine olla, kuid tema jutustamisoskus oli erakordne.»
David Sedaris, «Naked»
Sedarise esseekogu pani Fisheri lugedes südamest naerma. «Ühtlasi avastasin just seda raamatut luigedes, et vajan prille, kuid sellegipoolest pean seda üheks maailma naljakamaks raamatuks.»
Joan Didion, «Play It as It Lays»
Fisherile sümpatiseeris selles teoses eelkõige peategelane, kelleks on rahulolematu näitlejanna, kes otsib oma elu eesmärki. Lisaks hakkas talle aga väga meeldima kirjatüki stiil, mille võttis endale eeskujuks ja mille järgi katsus hiljem oma raamatuid kirjutada.
Susanna Moore, «My old sweetheart»
«Ta on äärmiselt andekas kirjanik,» kiitis Fisher. «Tema esimene romaan, mille tegevus toimub 1950. aastatel, räägib naisest, kes kasvas üles väga ekstsentrilise emaga. See on ka põhjus, miks raamat mind isiklikult puudutas.»
Salman Rushdie, «Kesköö lapsed»
«Ma armastan Salmani. Ta on minu sõber, aga mulle tõesti meeldis see raamat juba enne, kui ma temaga tuttvaks sain. Ma lihtsalt uhkustan, et ma teda tunnen,» märkis Fisher.
Marcel Proust, «Swanni armastus»
«Samuti eputan ma sellega, et olen «Swanni armastuse» läbi lugenud,» ütles Fisher, kelle sõnul on teose algus pikalt üsna üksluine ja esimesest sajast leheküljest tuleb ennast läbi närida, mis võib olla paras katsumus. Kõik on aga seda väärt, sest tegelikult on tegu väga hea romaaniga.