Sa oled oma mõtete mõtleja, aga need ei ole sinu mõtted

Foto: Shutterstock

Noor Hibberti «Sa elad vaid korra» aitab suunata pilgu tulevikku ja teha kindlaks, mida edaspidi kõige rohkem vajad. Ent selleks tuleb sul esmalt astuda samm tagasi ja endasse süüvida – et näha, kuidas sa oled jõudnud praegusesse seisu oma elus. See raamat näitab sulle, et pole olemas üht taevalikku teerada.

On segu mitmesugustest erinevatest sihtidest, mille poole saad püüelda, mida saad omavahel kombineerida ja ellu viia. Raamatust saad teada, kuidas elada eesmärgiga, nõuda tagasi oma vägi, hakata nägema asju uuest vaatevinklist ning mõista, et oma soovide täitumise nimel tuleb tegutseda.

Noor Hibbert on elustiili- ja ärikoolitaja, ettevõtja, motivatsioonikõneleja, raamatute autor, ema ja spirituaalne mässaja. Ta on õppinud psühholoogiat, läbinud äri- ja juhtimisnõustamise ning arengujuhendaja psühholoogia koolituse. Ta on strateegilise sekkumise juhendaja ja kiire muutuse terapeut. Noor Hibbert on asutanud osalustasuga liikumise «This Is Your Dream» («See on sinu unistus»), mille käigus aidatakse inimestel muuta oma ellusuhtumist, õppida manifesteerimist ja elada oma elu parimal moel.

Veel juhendab Noor inimesi, kes soovivad alustada ettevõtlusega, ning juhib taskuhäälingut «Think It, Get It». Väikeste laste kõrvalt on Noor on ehitanud üles miljonilise käibega ettevõtte ja ta on veendunud, et tema edu põhjus on ettevõetud vaimne teekond.

Loe raamatust üht huvitavat peatükki!

***

Sa pole sama, mis su mõtted

«Sa oled oma mõtete mõtleja, aga need ei ole sinu mõtted.»

Misasja?!

Need 11 sõna pöörasid mu elu pea peale.

Noor Hibbert, «Sa elad vaid korra». Foto: Raamat

Mis puutub inimeste muutumisse, siis olen alati suure põnevusega jälginud, kuidas see psühholoogilisel, spirituaalsel ja bioloogilisel tasandil toimub, ning olen hakanud aru saama, et kõikidel inimestel võrsuvad probleemid sellest, kuidas me mõtleme.

Kui paluda inimestel mõelda meelest, siis enamasti tuleb otsekohe silme ette aju kujutis – aju on aga organ. Meel ei ole asi ja ta on sama palju aju, kui sina oled oma rasvavoldid. Meel on dünaamilise mõtteenergia liikumine ja sinu suurim jõud oma tuleviku loomiseks. Ent meele olemust mõistetakse enamasti vääralt ja seetõttu lasemegi meelel alateadlikult töötada enda vastu, mitte enda heaks.

Me usaldame kõiki mõtteid ja hääli oma peas, justkui oleksid need meie ja meie tõde. Sest kui kuuleme oma peas häält, siis peab see ju olema meie hääl, eks ole? Need mõtted peavad niisiis kandma igati faktidel põhinevat ja õiget informatsiooni, mida me püüdlikult järgime ja mille järgi oma elu elame.

Kuradi vastik, vänge vale.

Aju on organ nagu suur Google’i andmebaas ja iga päev, iga sekund jookseb nähtamatute antennide kaudu ajju infot ümbritsevast maailmast. Kogu info dekodeeritakse ja säilitatakse. Ajurakud aktiveeruvad valgus- ja helilainetest, maitsest, lõhnast ja puudutusest ning mõjutavad seega keharakkude vibratsioone; see omakorda määrab ära, mida me külgetõmbeseaduse tõttu endale vibratsiooniliselt ligi tõmbame.

Samal ajal kui aju (viie meele abil tajutavat) väliskeskkonna informatsiooni dešifreerib ja läbi andmebaasi jooksutab, muudab aju selle informatsiooni energiaks, millest meil on võimalik aru saada – mõtteenergiaks. See informatsioon muutub sõna otseses mõttes kuuldavateks mõteteks.

Meie tõlgenduses on see mõtete sagimine teadlik mõtlemine, kuid järgnev avaldus muutis minu elu: informatsiooni dekodeerimine ei ole loov ega teadlik mõtlemine, vaid see on igas millisekundis toimuv reaktsioon ja vastus meid ümbritsevale maailmale. Mõtted on lihtsalt vastus informatsioonile, mida me oma viie meelega ammutame. Me lihtsalt reageerime sissetulevale informatsioonile ja usume, et need on meie enda mõtted.

Kas tead, et me mõtleme 60 000 kuni 70 000 mõtet päevas – ja suuremal osal meist kipub ligikaudu 90% neist mõtetest olema samad, mis eelmisel päeval. Põhjus on see, et suurem osa meist elab päevast päeva eelmise päevaga sarnast elu. Iga päev täiesti uude päeva ärgates me kordame samu rutiine, vaidleme oma põikpäiste lastega samu vaidlusi, kohtume samade töökaaslastega, et täita samu igapäevaseid ülesandeid ning tulla õhtul koju sama elukaaslase juurde ja pidada maha sama dialoog sellest, kuidas eelmise päevaga sarnane päev läks. Kõlab tuttavalt?! Just sellepärast ei peagi meie aju õieti uusi mõtteid mõtlema.

Me lihtsalt kulgeme autopiloodil läbi elu ega saagi aru, et meil on tegelikult jõudu uusi mõtteid valida ja luua. Me unustame, et tegelikult ei pea piirduma informatsiooniga, mis tuleb sisse, vaid et meil on võime paisata informatsiooni ka välja. Võib juhtuda, et veedame suurema osa oma elust reageerides ja vastates, selle asemel et kasutada oma mõtteid LOOMISEKS. Nõnda kaotame võimaluse kasutada oma kujutlusvõime jõudu ja toota mõtteid oma elu parandamiseks.

Me muutume väljastpoolt sissetuleva informatsiooni alateadlikeks orjadeks, kes palavikuliselt muudkui dešifreerivad ja reageerivad, selle asemel et võtta lihtsalt korraks aeg maha ja kasutada oma meelt uute, meie reaalsust muutvate mõtete tootmiseks. Kui me muudame oma mõtteid, muudame ka oma tundeid, see omakorda muudab meie käitumist ja sellest tulenevalt ka tagajärgi meie füüsilises maailmas.

Kui rääkida kauakestvast muutumisest, siis oleks hea lähemalt tunda kolme ajupiirkonda. Kõigepealt neokorteks. See on aju mõtlev osa ja teadliku teadvuse asukoht. Neokorteks on ühenduses välisilmaga viie meele kaudu. See ajupiirkond on teoreetiline, analüütiline, filosoofiline, intellektuaalne ja õpihimuline. Midagi uut õppides luuakse ajus uusi ühendusi ja sünaptilisi ülekandeid. Kuid just informatsiooni meeldejätmine ja rakendamine hoiab alles äsja tekkinud ühendusi ning kujundab lõpptulemusena uutmoodi käitumist. Ja ära unusta, et uutmoodi käitumine võrdub uutmoodi kogemuste ja tulemustega.

Näiteks sa loed siinset raamatut oma elu eesmärgi selginemisest ja lugemise käigus salvestatakse informatsioon neokorteksisse. Ainuüksi lugemine paneb närvirakke ehk neoroneid ajus «tulistama» ja selle tagajärjel suureneb sünaptiliste ülekannete hulk. Ent sa hakkad nägema püsivaid muutusi ainult siis, kui võtad selle raamatu õpetused omaks ja teed targa otsuse neid põhimõtteid rakendada. Pelk lugemine ei loo püsivat muutust – ma tean, et püsiv muutus on see, mida sa tahad. Mõtete rakendamine tegudeks sunnib neouroneid organiseerima uusi võrgustikke, mis tugevdavad seda, mida sinu mõtlev aju (neokorteks) selle raamatu lugemisest intellektuaalses mõttes sai. Sellise protsessi käigus luuaksegi millegi uue rakendamisega uus kogemus.

Kui neuronid moodustavad uusi mõtteid loovaid uusi ühendusi, siis põhjustab see uue tunde ehk emotsiooni. Tea, et meie mõtetel on võimas ja kõikjale jõudev mõju meie kehale. Kui sa mõtled mõnd mõtet (või meenutad midagi), algab ajus biokeemiline reaktsioon, mille tulemusel vabanevad teatud keemilised signaalid, mis muudavad sinu keha vibratsioone. Meie, inimesed, oleme välja mõelnud sõna, et kirjeldada oma kehas vibratsioonide ja keemiliste ainete tasandil olevat teadvel teadlikkust – «tunne». Tunded või emotsioonid on erinevatel sagedustel liikuv energia. Sellised emotsioonid nagu rõõm, armastus ja elevus vibreerivad suurtel sagedustel ning sellised emotsioonid nagu kurbus, viha ja kadedus vibreerivad väikestel sagedustel. Äkki oled juhtunud kuulma, et mõne inimese kohta öeldakse «suure vibratsiooniga inimene», teise kohta aga «väikese vibratsiooniga inimene».

Niipea kui sa hakkad uutmoodi mõtlemise ja uute kogemuste tagajärjel tundma uusi emotsioone, aktiveerub sinu aju limbiline süsteem. Limbiline süsteem on see ajupiirkond, mis osaleb käitumuslikes ja emotsionaalsetes reaktsioonides. Nüüd sa enam ainult ei mõtle, nüüd sa ka tunned ja hakkad uut informatsiooni kehastama. Su keha hakkab õppima seda, mida su meel on intellektuaalselt mõistnud. Sellega luuakse uusi tundeid, mis ajendavad sind uutele tegudele. Näiteks sa loed, kuidas manifesteerida (luuakse uued mõtted), seejärel satud sellest õhinasse (luuakse uued tunded) ja seda suurema tõenäosusega oled valmis tegutsema, et hakatagi manifesteerima (luuakse uus tagajärg).

Kui keha ja meel sel moel ühinevad, aktiveeritakse ajus veel üks piirkond – väikeaju ehk tserebellum. Tserebellum on sinu aju mälukeskus, kus aktiveeritakse uued harjumused. Selles ajupiirkonnas eksisteerib 35. eluaastaks 95% sinu iseloomust, sest sa oled selline, nagu oled, harjumuslike mõtete, hoiakute ja käitumise tõttu. Meie iseloom ehk personaalsus loob meile meie personaalse reaalsuse: harjumuspärased mõtted loovad samu tundeid, mis tõukavad meid teatud moel käituma ja loovad tagajärgi, mida saame nimetada ka oma elu personaalseks reaalsuseks.

Just seetõttu oleneb sellest ajupiirkonnast, milline olemise seisund on kujunenud sinu jaoks loomuomaseks. Minu olemise seisund oli ligikaudu kümne aasta jooksul ärevus. Mul olid pidevalt samad mõtted, mis tekitasid pidevalt samu tundeid, mis omakorda tekitasid minus harjumuspärase ärevusseisundi. Kogu selle aja tundsin end jõuetuna, et seda seisundit muuta, sest ärevus oli saanud minu niivõrd lahutamatuks osaks, et uskusin – jäängi elu lõpuni selliseks inimeseks.

Niisiis, muutuse protsessi jaoks on vaja õppida uutmoodi mõtlema, neokorteksi kaudu informatsiooni uutmoodi vastu võtma; limbilise aju abil on vaja uutmoodi tundma hakata ja kõikide nende uute oskuste kordamisega luuakse uusi harjumusi, võetakse need omaks ning tänu väikeajule saab neist sinu olemuse osa.

Me saame oma aju enda kasuks tööle panna, kui otsustame asuda tema tegevust kontrollima. Lõbus tõsiasi. Aju kasutab energiat rohkem kui ükski teine kehaosa, nii et energia säästmiseks aju automatiseerib protsesse. Just sellepärast me muutumegi harjumuste ohvriteks. Me ei pea mõtlema, kuidas hambaid pesta või hommikul tass kohvi valmistada. Me tegutseme automaatselt. Kui sa tõesti tahad oma elu igast küljest muuta, pead katkestama need automaatsed tsüklid, mis pole sulle kasulikud.