P, 5.02.2023

NÄDALA RAAMAT ⟩ Miks Nõukogude Liit ikkagi lagunes?

Linda Pärn
, raamatuportaali toimetaja
Miks Nõukogude Liit ikkagi lagunes?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
14.03.1985. Mihhail Gorbatšov Punasel väljakul kõnet pidamas.
14.03.1985. Mihhail Gorbatšov Punasel väljakul kõnet pidamas. Foto: Kaljo Raud

Kuku raadio selle nädala raamat on Vladislav M. Zuboki «Kollaps. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine» kirjastuselt Varrak. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja Erkki Bahovski.

Vladislav M. Zubok, «Kollaps. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine».
Vladislav M. Zubok, «Kollaps. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine». Foto: Raamat

1945. aastal oli Nõukogude Liidu kontrolli all pool Euroopat ja ta kuulus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutajate hulka.

1991. aastal oli viie tuhande tuumalõhkepeaga rakettidega relvastatud Nõukogude armees neli miljonit meest ja riik oli maailma teine naftatootja. Aga väga kiiresti tabas Nõukogude Liitu majanduskriis ja rahvaste pead tõstnud enesemääramissoov hakkas seda murendama ning aasta lõpuks lakkas üliriik olemast.

Londoni ülikooli kolledži School of Economics and Political Science professor Vladislav Zubok (sündinud 1958. aastal Moskvas) on põhjaliku uurimistöö tulemusena jõudnud järeldusele, et Mihhail Gorbatšovi idealistlikud ja kiiruga algatatud reformid, mille eesmärk oli Nõukogude Liitu moderniseerida ja demokratiseerida, tõid kaasa hoopis kaose majanduses ja rahanduses ning andsid võimaluse rahvaste vabaduspüüdlustele. Kõik see ei tähendanud siiski riigi paratamatut hävingut – selle tegid võimalikuks ka toonaste riigijuhtide ja eeskätt Gorbatšovi enda arvukad vead ning tegematajätmised.

«Kollaps. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine» heidab valgust ka Venemaal pead tõstnud populismile, samuti lääneriikide osale NSV Liidu hävingus ja sellelegi, kui habras on autoritaarne riigivõim.

Märksõnad
Tagasi üles