Mis on tegelikult elu mõte? Sellele küsimusele on mõned vastused (1)

Raamatuportaal
Copy
Foto: Shutterstock

Noor Hibberti «Sa elad vaid korra» aitab suunata pilgu tulevikku ja teha kindlaks, mida edaspidi kõige rohkem vajad. Ent selleks tuleb sul esmalt astuda samm tagasi ja endasse süüvida – et näha, kuidas sa oled jõudnud praegusesse seisu oma elus. See raamat näitab sulle, et pole olemas üht taevalikku teerada.

On segu mitmesugustest erinevatest sihtidest, mille poole saad püüelda, mida saad omavahel kombineerida ja ellu viia. Raamatust saad teada, kuidas elada eesmärgiga, nõuda tagasi oma vägi, hakata nägema asju uuest vaatevinklist ning mõista, et oma soovide täitumise nimel tuleb tegutseda.

Noor Hibbert on elustiili- ja ärikoolitaja, ettevõtja, motivatsioonikõneleja, raamatute autor, ema ja spirituaalne mässaja. Ta on õppinud psühholoogiat, läbinud äri- ja juhtimisnõustamise ning arengujuhendaja psühholoogia koolituse. Ta on strateegilise sekkumise juhendaja ja kiire muutuse terapeut. Noor Hibbert on asutanud osalustasuga liikumise «This Is Your Dream» («See on sinu unistus»), mille käigus aidatakse inimestel muuta oma ellusuhtumist, õppida manifesteerimist ja elada oma elu parimal moel.

Veel juhendab Noor inimesi, kes soovivad alustada ettevõtlusega, ning juhib taskuhäälingut «Think It, Get It». Väikeste laste kõrvalt on Noor on ehitanud üles miljonilise käibega ettevõtte ja ta on veendunud, et tema edu põhjus on ettevõetud vaimne teekond.

Loe raamatust üht huvitavat peatükki!

***

Pagan võtaks, kes ma olen?

«Nii nagu puude ja taimede siht on kasvada, on inimese elu eesmärk areneda.»

Wallace D. Wattles

Mis on tegelikult 80 või 90 (või kui sul veab, siis koguni 100) aasta tegelik mõte meie koduplaneedil, mida nimetame Maaks?

Kes ma olen?

Kus ma olen?

Mida ma siin õieti teen?

Õigupoolest on üsna riskantne vastata kasvõi mõnele neist suurtest küsimustest, mis inimestel elu jooksul tekivad. Paljud proovivad vastata küsimusele elu mõtte kohta ja tunnevad sügavat eksistentsiaalset tühjust. Tühjust, mida üritatakse täita seksi, uimastite ja rock’n’roll’iga. Või siis nii nagu mina – üksteise järel luhtuvate suhete, narkootikumide ja reividel õõtsumisega.

Noor Hibbert, «Sa elad vaid korra».
Noor Hibbert, «Sa elad vaid korra». Foto: Raamat

Miks on küsimus elu mõtte kohta nii üüratu ja nõuab vastuste otsijatelt parajal määral vaprust? Põhjus on see, et – kui nüüd kristalselt aus olla – me ei saa vastust tegelikult iial teada.

Pole olnud kedagi, kes oleks Loojaga maha istunud ja temaga kohvi juues ääri-veeri uurinud: «Räägi mulle nüüd, kullake, kas suur pauk ikka oli või mitte? Kas Adam Eevat mitte alt ei vedanud? Ja mis pagana nipiga sul õnnestus maailm seitsme päevaks kokku klopsida?» ning oodanud suure innuga isukalt küpsist mugiva Looja suust pärleid – vastuseid elu suurimatele küsimustele.

Erinevad kultuurid, religioonid ja filosoofid on tuhandeid aastaid püüdnud vastata küsimusele elu mõtte kohta ning igaüks on loonud oma tõlgenduse. Lõppude lõpuks aga on see arvatavasti ikkagi küsimus, millele pole siin maamunal seni vastatud.

Niisiis, mida sa teed, kui tahad vastust ühele maailma kõige hoomamatumale küsimusele? Noh, küllap lähed ja vaatad Vikipeediast!

Vikipeedia on kõikide teadmiste, seal hulgas Google’i ema, kes annab sulle kindlasti teada, kui palju elupäevi sulle veel on jäänud pärast seda, kui oled otsingusse sisestanud «punakas lööve vasakul põlvel» (vastuseks saad peaaegu alati, et sind ootab ees surm, mispeale sa valid väriseva käega kiirabi numbri ja märkad seejärel, et oled vasaku põlve kogemata küünelakiga ära määrinud).

Päris naljakas on vaadata, mida Vikipeedia elu mõttest arvab – see on vist Loojaga kohvijoomise järel paremuselt teine asi. Kui sisestan sõnad «elu mõte», kuvab Vikipeedia mulle kõige populaarsemaid vastuseid. Järgnev loetelu pole kaugeltki ammendav – meil tuleb arvesse võtta seda, et eksisteerib ka ebapopulaarne nimekiri, mis asub ühel teisel veebilehel, tõenäoliselt tumeveebis, kuhu on salvestatud salajased vastused. Valisin mõne välja, nii et hakkame aga pihta. Vikipeedia järgi on meie elu eesmärk:

  • tunda ära oma potentsiaal ja ideaalid – mis tähendab põhiliselt oma unistuste jahtimist;

  • saada selliseks inimeseks, kelleks oled alati tahtnud saada;

  • olla midagi väärt: seista millegi eest, teha midagi sellist, millest jääks jälg, mis viitab, et sa oled üldse olemas olnud;

  • saavutada bioloogiline täiuslikkus ning lihtsalt kopeerida ja paljuneda;

  • otsida meele taltsutamiseks tarkust ja teadmisi, vältida rumalusest põhjustatud kannatusi ja leida õnn;

  • tegelikkuse olemust mõistes saavutada meele tasakaal;

  • jätta lahkudes endast maha parem maailm kui siia tulles (sellega on küll kõvasti puusse pandud) ja kasutada iga võimalust, et oma elurännakul teisi aidata;

  • anda oma panus teiste heaolusse ja olemisse;

  • kummardada jumalat ja minna järgmisse ellu, taevasse;

  • armastada, tunda, nautida elamist kui tegevust – lihtsalt lõbutseda või elu nautida;

  • otsida naudingut ja vältida valu;

  • süüa, juua ja olla rõõmus;

  • otsida eeskujusid ja võimu;

  • usundite järgi on meie eesmärk armastada midagi suuremat, võimsamat, meist kõrgemat; midagi, mida meie pole loonud ega ole suutelised looma; midagi, mida ei saa käega katsuda ja mille muudab pühaks meie harras uskumine;

  • elul pole absoluutselt mingit mõtet, sest inimkonna eksistents sai alguse looduse juhusest ja sellel, mis eksisteerib juhuslikult, pole mingit kavatsetud eesmärki;

  • vastus elu mõtte kohta on liiga sügav, et seda teada ja sellest aru saada, ja kui sa kogu aeg otsid elu mõtet, ei saa sa elada täiel rinnal – nii et anna parem heaga alla.

Nagu näha, on inimesed üle maailma püüdnud leida vastuseid ja pakkunud elu mõtte müsteeriumi lahenduseks välja variante seinast seina. Mina tahan pakkuda sulle välja selle tõlgenduse, mis tundub mulle kõige parem, ja ma loodan, et see sobib hästi ka sulle – tõlgenduse, mis on aidanud minul oma elu muuta.

Mind pole tegelikult kunagi eriti kõnetanud mõte, et me kõik oleme siin maamunal ilma silmanähtava põhjuseta, kui mitte arvestada maksude maksmist ja suremist. Samuti ei usu ma, et oleme siin kogemata. Juba väikese tüdrukuna tajusin väga tugevasti, et elu on midagi enamat kui see, mida ma näen. Minus pesitses ebamugav tunne, mis sundis mind küsima: miks inimkond nii imelikult käitub?

Ma nimelt usun, et me oleme siin mitmel erineval põhjusel, kaasa arvatud need, mis eelnevalt loetletud said. Ma usun, et oleme siin selleks, et:

  • leida kõige rõõmsam elu ja seda elada;

  • õppida armastama ennast ja teisi;

  • muuta maailm paremaks paigaks ja anda inimkonnale midagi head;

  • aidata oma hingel targemaks saada;

  • tuletada meelde, kui vägevad me oleme.

Kuna lõplikku vastust pole, on võimalik valida. Jah, sa saad valida, mida pidada enda eesmärgiks siin elus, ja sa saad elada just sellel eesmärgil põhinevat elu.

Ära ainult unusta süüa, juua ja olla rõõmus, pagan võtaks.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles