Tiit Trofimov annab nõu, kuidas vabaneda minevikutraumadest ja leevendada ärevust

Tiit Trofimov. Foto: Gerly Sepp

Hiljuti esilinastus film «Lõvide vennaskond», mis on lugu legendaarsest «Lõvide» jalgpallivõistkonnast. Seal mängis ka enesearengu teejuht Tiit Trofimov, kes kirjutab oma raamatus «Lõpp on algus», et 80ndatel oli trennis käimine hoopis teistsugune kui praegu. Ta julgeb isegi öelda, et kui tänapäeval kasutataks selliseid karistusmeetodeid, pöörduks vanemad tõenäoliselt kohtusse. Ta tunnistab, et ta isegi võttis palju negatiivseid emotsioone sealt kaasa täiskasvanuellu, millega hiljem tegelema pidi. Ta annab nõu, kuidas vabaneda minevikutraumadest ja leevendada ärevust.

Traumad on kinni erinevates kehaosades

Tiit selgitab, et erinevat liiki emotsioone ja traumasid hoiame kinni erinevates kehaosades, mõnesse koguneb neid rohkem, teise vähem. Väga palju on neid kõhu-, reie-, puusa- ja tuharapiirkonnas. Mõnikord on kinni jäänud emotsioonidest vabanemiseks vaja terapeutide abi, aga palju saab ka ise ära teha.

«See võib olla päris ebameeldiv kogemus, mis ajab sind võib-olla nutma, võib-olla naerma, röökima ja karjuma samal ajal, aga rahu, mis pärast saabub, on iga viimast kui pisarat väärt,» kinnitab ta.

Kehas olev emotsioonide koorem tekitab pidevalt ärevust ega lase elust täiel rinnal rõõmu tunda. See võib esineda näiteks näriva rahutusena, pidevas kehalises pinges, mida sa ise tähelegi ei pane; see võib ilmneda hirmudena, mis ei lase sul elada nii, nagu sa seda päriselt sooviksid.

Palju aitab loodus

Suurepärane rahustaja ja lõdvestaja on ka niisama looduses viibimine. Tiit selgitab, et ükskõik, kas lähed metsa, randa või rabasse, mine sinna üksinda. Proovi võimalikult palju kohal olla, märgata puid, lilli, linde ja loomi, ning sa hakkad tundma võimsat loodusega üks olemise tunnet. Veidi aja pärast märkad, et su õlad ei ole enam pinges, sa kõnnid lõdvestunult ja sirge seljaga.

Et jalutuskäigust võimalikult palju kasu saada, ühenda see teadliku hingamisega. Hinga sügavalt sisse ja valjusti ohkega välja. Ohe tekitab kehasse vabanemise tunde. Ooohh! – ja sa oled endast jälle midagi välja lasknud, mis sinna energeetiliselt kuuluma ei peaks. Kui sa tood juurde teadliku taotluse ja mõtled, et sa hingad endast välja ärevust, on kasu veelgi suurem. Kui on sobiv aastaaeg ja pinnas, siis proovi käia paljajalu – nii saad maalt head ja tugevat energiat.

Mediteerimine on hea viis ärevust leevendada

Tiit ütleb, et mediteerimine õpetab meid ka rahulikult paigal olema. Kuna enamiku inimeste sees on palju ärevust, siis tahavad nad kogu aeg liikumises olla: pidevalt telefoni näppida, kellegagi rääkida, telekat vaadata, suitsetada jne. Sest nii kui sa millegagi otseselt ei tegele ja miski su tähelepanu ei köida, pead vaatama, mis su südames ja hinges toimub, lihtsam on selle eest mingisse tegevusse põgeneda.

Ta selgitab, et meditatsioon on praktika. Seal pole õppida suurt midagi, praktiseerida aga küll. Mediteerimise edu sõltub sellest, kui palju sa harjutada viitsid. Kui sa kümmet minutit ei leia, siis võta igal õhtul kas või viis, hinga sel ajal rahulikult ja tunneta oma keha.

«Kui sa võtad aja iseendale, vaatled ja tunnetad oma sisemuses toimuvat, tulevad õiged vastused alateadvusest ise üles. Esialgu sa võib-olla ei oska neid märgata, aga üsna varsti tead, milline vastus tekitab su kehas hea tunde ja milline mitte. Lääne inimesed teevad otsuseid mõistusega, väga harva püüavad tunnetada, kas see samm, mida nad on astumas, on nende sügavamate soovidega kooskõlas või tahab ego asjad enda järgi paika saada,» nendib Tiit.