Ilmus Lotmani semiosfääri mudelil põhinev käsitlus digiühiskonnast

Juri Lotman 1960. aastatel. Foto: Erakogu

Ilmus Indrek Ibruse, Maarja Ojamaa ja John Hartley teos «Digitaalsest semiosfäärist. Kultuur, meedia ja teadus antropotseenis», mis võtab vaatluse alla nüüdisaegse meediastunud maailma, lähtudes seejuures Juri Lotmani kultuurisemiootikast.

Raamatu esmatrükk ilmus inglise keeles 2021. aastal mainekas Bloomsbury kirjastuses.

Alles pärast seda, kui globaalne meedia ja digitaalne kommunikatsioon muutusid arvutite ja mobiilseadmete abil kättesaadavaks, on inimestel olnud võimalik kogeda maakera kui tervikut. Mida tähendab olla üks liik planeedil, selmet olla hajutatud, omavahel võistlevate ja vastastikku tõlkimatute kultuuride virvarr? Laiahaardeline mõtleja Juri Lotman (1922–1993) on pakkunud originaalse teooria, mis toetab ka kultuurilise globaliseerumisega toimetulekut.

Ilmus Indrek Ibruse, Maarja Ojamaa ja John Hartley, «Digitaalsest semiosfääris». Foto: Raamat

Raamat «Digitaalsest semiosfäärist» näitab, kuidas Lotmani semiosfääri mudel pakub ainulaadse ja veenva võtme tänapäeva globaliseerunud digitaalmeedia süsteemide dünaamika ja funktsioonide mõistmiseks.

Lotmani evolutsionistlikku ja dünaamilist semiosfääri mudelit ajakohastades annavad John Hartley, Indrek Ibrus ja Maarja Ojamaa ainulaadse ülevaate üleilmsetest mehhanismidest, mis kujundavad meediat, tähendusloomet, loovust ja muutusi – nii produktiivseid kui ka hävitavaid.

Uues valguses vaadeldakse nende nähtuste selgitamiseks esile kerkinud teadusvaldkondadevahelisi suhteid, püüdes integreeritud kultuuriteadusliku vaatenurga abil kaotada lõhet loodusteaduste ja humanitaaria vahel.

Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin tõdes, et raamatu autorid näitavad Lotmani ideede viljakust ühiskonna, kultuuri, looduskeskkonna ja tehnoloogia keerukate seoste avamisel.

«Semiootiline lähenemisviis pakub võtit ka humanitaaria lõimimiseks loodusteadustega. Lugejat ärgitatakse edasi mõtlema sellistel põnevatel teemadel nagu kultuuride ja keelte segunemine globaalsetes sotsiaalvõrgustikes, digitaalse semioosi iseärasused, mälu kui aegadevaheline tõlkeprotsess, kommunikatsiooni ja ökoloogia fundamentaalne seotus,» ütles ta.

Raamatu «Digitaalsest semiosfäärist» tõlkis inglise keelest Tanel Pern ja see ilmub Tallinna ülikooli kirjastuse sarjas «Bibliotheca Mediorum et Communicationis».