P, 29.01.2023

Kirjanikud: Venemaa püüab Ukrainat rünnates kustutada selle kultuuri

BNS
Kirjanikud: Venemaa püüab Ukrainat rünnates kustutada selle kultuuri
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lvivi rahvusmuuseumi töötajad märtsis haruldasi raamatuid ja käsikirju päästmas.
Lvivi rahvusmuuseumi töötajad märtsis haruldasi raamatuid ja käsikirju päästmas. Foto: Bernat Armangue/AP/Scanpix

Vene väed Ukrainas ründavad sihilikult riigi muuseume, raamatukogusid ja teisi kultuuriasutusi, rõhutatakse rahvusvahelise kirjanike ühenduse PEN reedel avaldatud aruandes.

«Kultuur ei ole kaasnev kahju Ukraina-vastases sõjas, see on sihtmärk, Vene presidendi Vladimir Putini sõjaõigustuse keskne tugisammas,» öeldakse raportis. «Putin on korduvalt väitnud, et Ukraina kultuuri ja keelt lihtsalt ei eksisteeri. Kunstimuuseumide, kontserdisaalide, raamatukogude, teatrite ja ajalooliste objektide sihikule võtmisega püüab ta niimoodi teha.»

PEN viitas raportis Ukraina kultuuriministeeriumile, mille andmeil on alates sõja puhkemisest 24. veebruaril saanud kannatada või hävitatud 529 kultuuripärandi- ja kultuuriobjekti. See hõlmab nii riikliku tähtsusega paiku kui ka kultuuriobjekte linnades ja külades.

Nimekirjas on üks selle sõja kurikuulsamaid juhtumeid – Mariupoli draamateatri pommitamine märtsis. Associated Pressi uurimuse kohaselt sai teatris surma umbes 600 inimest, kes olid sinna varjunud sõjategevuse eest.

Teatrihoone esisele ja hoone taha oli asfaldile suurelt kirjutatud «lapsed», mis tähendab, et Vene väed teadsid, et hoones on tsiviilisikud. «Tundub tõenäoline, et teater võeti sihikule selle kultuurilise tähtsuse tõttu,» märgiti raportis.

PENi raportis märgitakse, et Vene sõdurid on okupeeritud piirkondades eemaldanud avalikest raamatukogudest Ukraina kirjandust ja ukrainakeelseid raamatuid ning hävitanud neid. Raport möönab, et alati ei ole võimalik kindlaks teha, kas kultuuriobjektide pommitamised on sihilikud või tsiviilpiirkondade valimatu pommitamise tulemus.

Venemaa rünnakud Ukraina kultuuri ja keele vastu algasid juba 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja toetas Ukraina idaosas võitlevaid Donetski ja Luhanski separatiste, ütles PEN.

PEN Ukraina on dokumenteerinud 31 tsiviilisikust kirjaniku, kunstniku ja kultuuritöötaja hukkumise Venemaa rünnakutes sel aastal. Veel mõned kultuuritegelased on saanud surma võideldes Ukraina vägedes.

Ameerika kirjanik ja publitsist Dave Eggers, kes kuulub raporti esitanud PENi delegatsiooni, ütles, et tema hinnangul on rünnakud andnud rahvusvahelise tagasilöögi. Tema sõnul on iroonia selles, et Putini katsed kustutada Ukraina kultuur ja pärand on hoopis rikastanud ukraina kultuuri ja pannud maailma pöörama tähelepanu ja tundma rohkem huvi Ukraina kirjanike ja traditsioonide vastu.

Märksõnad
Tagasi üles