Vastus igihaljale küsimuse – mis on elu eesmärk?

Foto: Shutterstock

Noor Hibberti kirjutatud raamat «Sa elad vaid korra» aitab suunata pilgu tulevikku ja teha kindlaks, mida sa edaspidi kõige rohkem vajad. Aga selleks peaks süüvima endasse ja aru saama, mis on elu eesmärk.

Vastust elu mõtte kohta on otsitud tuhandeid aastaid

Erinevad kultuurid, religioonid ja filosoofid on tuhandeid aastaid püüdnud vastata küsimusele elu mõtte kohta ning igaüks on loonud oma tõlgenduse. Lõpuks aga on see arvatavasti ikkagi küsimus, millele pole siin maamunal seni vastatud.

«Niisiis, mida sa teed, kui tahad vastust ühele maailma kõige hoomamatule küsimusele? Noh, küllap lähed ja vaatad Vikipeediast!» naljatab Hibbert.

Noor Hibbert, «Sa elad vaid korra». Foto: Raamat

Ta lisab, et Vikipeedia on kõikide teadmiste, seal hulgas Google’i ema, kes annab sulle kindlasti teada, kui palju elupäevi sulle veel on jäänud pärast seda, kui oled otsingusse sisestanud «punakas lööve vasakul põlvel» (vastuseks saad peaaegu alati, et sind ootab ees surm, mis peale sa valid väriseva käega kiirabi numbri ja märkad seejärel, et oled vasaku põlve kogemata küünelakiga ära määrinud).

Ta soovitab, et päris naljakas vaadata, mida Vikipeedia elu mõttest arvab. Kui sisestada sõnad «elu mõte», kuvab Vikipeedia kõige populaarsemaid vastuseid.

Vikipeedia järgi on meie elu eesmärk:

• tunda ära oma potentsiaal ja ideaalid – mis tähendab põhiliselt oma unistuste jahtimist;

• saada selliseks inimeseks, kelleks oled alati tahtnud saada;

• olla midagi väärt: seista millegi eest, teha midagi sellist, millest jääks jälg, mis viitab, et sa oled üldse olemas olnud;

• saavutada bioloogiline täiuslikkus ning lihtsalt kopeerida ja paljuneda;

• otsida meele taltsutamiseks tarkust ja teadmisi, vältida rumalusest põhjustatud kannatusi ja leida õnn;

• tegelikkuse olemust mõistes saavutada meele tasakaal;

• jätta lahkudes endast maha parem maailm kui siia tulles (sellega on küll kõvasti puusse pandud) ja kasutada iga võimalust, et oma elurännakul teisi aidata;

• anda oma panus teiste heaolusse ja olemisse;

• kummardada jumalat ja minna järgmisse ellu, taevasse;

• armastada, tunda, nautida elamist kui tegevust – lihtsalt lõbutseda või elu nautida;

• otsida naudingut ja vältida valu;

• süüa, juua ja olla rõõmus;

• otsida eeskujusid ja võimu;

• usundite järgi on meie eesmärk armastada midagi suuremat, võimsamat, meist kõrgemat; midagi, mida meie pole loonud ega ole suutelised looma; midagi, mida ei saa käega katsuda ja mille muudab pühaks meie harras uskumine;

• elul pole absoluutselt mingit mõtet, sest inimkonna eksistents sai alguse looduse juhusest ja sellel, mis eksisteerib juhuslikult, pole mingit kavatsetud eesmärki;

• vastus elu mõtte kohta on liiga sügav, et seda teada ja sellest aru saada, ja kui sa kogu aeg otsid elu mõtet, ei saa sa elada täiel rinnal – nii et anna parem heaga alla.

Nagu näha, on inimesed üle maailma püüdnud leida vastuseid ja pakkunud elu mõtte müsteeriumi lahenduseks välja variante seinast seina. Hibbert tahab pakkuda välja selle tõlgenduse, mis tundub temale kõige parem.

«Mind pole tegelikult kunagi eriti kõnetanud mõte, et me kõik oleme siin maamunal ilma silmanähtava põhjuseta, kui mitte arvestada maksude maksmist ja suremist. Samuti ei usu ma, et oleme siin kogemata. Juba väikese tüdrukuna tajusin väga tugevasti, et elu on midagi enamat kui see, mida ma näen. Minus pesitses ebamugav tunne, mis sundis mind küsima: miks inimkond nii imelikult käitub?» mõtiskleb ta.

Hibbert usub, et me oleme siin selleks, et:

• leida kõige rõõmsam elu ja seda elada;

• õppida armastama ennast ja teisi;

• muuta maailm paremaks paigaks ja anda inimkonnale midagi head;

• aidata oma hingel targemaks saada;

• tuletada meelde, kui vägevad me oleme.

Kuna lõplikku vastust pole, on võimalik valida. Hibbert rõhutab, et jah, sa saad valida, mida pidada enda eesmärgiks siin elus, ja sa saad elada just sellel eesmärgil põhinevat elu.