Rahvusraamatukogus esitletakse Ingerimaa kultuuri ja ajaloo teaduslikku uurimist toetavat artiklikogumikku

Ingerimaa kaart. Foto: Henn Soodla

6. detsembril kell 16.00 toimub rahvusraamatukogu väikeses majas Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi koostöös valminud artiklikogumiku «Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus» esitlus. Artiklikogumik toetab Ingerimaa kultuuri ja ajaloo teaduslikku uurimist.

Tegu on uue eelretsenseeritava toimetiste sarja «Ingerimaa mälupaigad» esimese väljaandega, mis on valminud Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Akadeemiline Ingerimaa Seltsi koostööna. Artiklikogumik sisaldab artikleid Ingerimaa kultuuri ja ajaloo kohta Põhjasõjast kaasajani.

Kogumiku juhatab sisse Jüri Viikbergi artikkel vadja ja eesti keele seostest. Enn Ernits analüüsib üksikasjalikult loodusnimesid Tartu rahulepingu järel Eestiga liidetud Ingerimaa alal. Kaks artiklit on pühendatud ingeri kultuuriloo säravatele esindajatele: Madis Arukask vaatleb Ingerimaa kirikuõpetaja Arvo Survo eepilisi teoseid ning Miina Pärn viib meid Veljo Tormise Ingerimaale pühendatud kooritsüklite radadele. Elo Jakobson annab ülevaate Eesti Rahvusraamatukogus säilitatavatest Ingeri-teemalistest trükistest.

Mitu artiklit käsitlevad Ingerimaa põliselanike ajalugu. Piret Lotman kirjutab 17. sajandil Ingerimaaga liidetud Narva elanike saatusest Põhjasõja ajal. Igor Kopõtini uurimuse fookuses on ingeri sõdurite panus Eesti Vabadussõjas. Taisto-Kalevi Raudalaineni artikkel keskendub kahe maailmasõja vahel Eesti alal elanud ingerlaste identiteediprobleemile. Reijo Rautajoki kirjutab ingeri pagulaste saatusest Soomes Teise maailmasõja lõpul. Kaasaega jõuab välja Ergo-Hart Västrik, kes heidab valgust Venemaa territooriumil elavate Ingerimaa põliselanike tänapäevaelule.

Raamatuesitlusel saab kuulda ingeri lüroeepilistel rahvalauludel põhinevaid töötlusi Arvo Survo esituses.