Kogu Dante «Jumalik komöödia» on nüüd eestindatud

Raamatuportaal
Copy
Dante Alighieri pilt Itaalias Orvieto katedraalis.
Dante Alighieri pilt Itaalias Orvieto katedraalis. Foto: Shutterstock

Tallinna ülikooli kirjastuse sarjas «Bibliotheca Mediaevalis» ilmub Dante Alighieri «Paradiis», mis tähendab, et eesti keeles on nüüd olemas kogu «Jumalik komöödia».

Dante Alighieri «Jumaliku komöödia» teekond eesti keeles ja kultuuris algas 1910. aastal, kui Noor-Eesti ajakirjas ilmus Villem Grünthal-Ridala tõlgitud avalaul, ja on kogunud hoogu hilisemates üksikute laulude tõlgetes – Johannes Semper, Uku Masing, Ivar Grünthal, Aleksander Kurtna ja Harald Rajamets, et kulmineeruda Harald Rajametsa «Põrgu» ja «Purgatooriumi» tõlgetega 2011. ja 2016. aastal.

Dante Alighieri, «Paradiis».
Dante Alighieri, «Paradiis». Foto: Raamat

Nüüd, 701 aastat pärast poeedi surma, on see tee «Paradiisi» tõlke ilmumisega oma esimest täisringi lõpetamas. Harald Rajametsa alustatud tõlke viisid lõpule Ilmar Vene ja Ülar Ploom. Tõlget vääristavad põhjalikud kommentaarid ja Ülar Ploomi järelsõna.

Dante Alighieri (1265–1321) «Paradiis» on «Jumaliku komöödia» (u 1307/8–1320) kolmas ja ühtlasi viimane osa, milles Dante-tegelane kohtub õndsate vaimudega, kes ilmuvad talle eri taevastes, kuhu ta oma armastatu Beatrice silmadesse vaadates purgatooriumi mäelt maisest paradiisist tõuseb.

Kümnendas, puhtvaimses taevas empüüreumis näeb Dante kõiki õndsaid valgusroosis, nende päriskodus. Püha Bernardi eestkostel ja Neitsi Maarja vahendusel süüvib Dante pilguga jumalikku valguskiirde tungides universumi «valemisse» ning Jumala ja inimese suhte saladusse.

Semiootiku ja kirjandusteadlase Mihhail Lotmani hinnangul on «Jumaliku komöödia» terviktõlke ilmumine sündmus, mille olulisust eesti kultuurile ei saa ülehinnata ning Harald Rajametsa, Ülar Ploomi ja Ilmar Vene titaanlik töö väärib tunnustust.

«Levinud on eksiarvamus, et suurima väärtusega on «Jumalikus komöödias» selle esimene osa «Põrgu». Vene luuletaja Ossip Mandelštam oli aga veendunud, et Dante meisterlikkus kirjutades üha kasvas ja just «Paradiisis» saavutas ta oma loomingulise haripunkti. «Jumalik komöödia» ei ole ainult üks silmapaistvamaid maailma kirjanduse luuleteoseid, vaid ka omamoodi hiliskeskaegsete teadmiste entsüklopeedia. Seetõttu on äärmiselt tänuväärne, et eestikeelne väljaanne on varustatud põhjalike kommentaaride ja järelsõnaga,» selgitas ta.

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti kultuurkapital ja Itaalia välisasjade ja rahvusvahelise koostöö ministeerium.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles