KINGISPIKKER Raamatusoovitused vanavanematele, kes loevad

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Vanavanematele on vahel väga raske õiget kingitust leida, kuid raamatuga ei lähe kunagi alt. Siin on valik raamatuid, mis sobivad suurepäraselt jõulukingiks.

Ulrich Alexander Boschwitz, «Reisija».
Ulrich Alexander Boschwitz, «Reisija». Foto: Raamat

«Reisija»

Ulrich Alexander Boschwitz

Postimehe Kirjastus

2022

Berliin, november 1938. Sünagoogid on põlema süüdatud, juutide ärid ning kodud rüüstatud. Tänavatel, kus õhk on teadmatusest ja hirmust raske, patrullivad juudi mehi jahtivad natsijõugud. Ärimehest Otto Silbermannist on üleöö saanud ebasoovitav isik, kes püüab ühtäkki vaenulikuks ja võõraks muutunud kodumaalt põgeneda. Oma meeletul teekonnal läbib Otto kaosesse langeva Saksamaa ja kohtab nii uue režiimi vastaseid kui ka neid, kes Adolf Hitleri maailmanägemusele kogu hingest kaasa elavad.

23aastane Ulrich Alexander Boschwitz kirjutas «Reisija» hämmastava kiirusega 1938. aastal, kristalliöö õuduste järelkajas. Vahetu, intensiivne, hitchcockiliku elegantsusega pinget kruviv ja kafkaliku absurdihuumoriga vürtsitatud romaan vajus 80 aastaks unustusehõlma. 2018. aastal taasavastatud teosest sai kohe rahvusvaheline bestseller. 

***

Mai-Agate Väljataga, «Minu elu ja lugu».
Mai-Agate Väljataga, «Minu elu ja lugu». Foto: Raamat

«Minu elu ja lugu»

Mai-Agate Väljataga

Kirjastus Pilgrim

2022

Mai-Agate Väljataga on üks koloriitsemaid tegelasi Eesti vaimsel maastikul, tal on nauditavalt otsekohene väljendusviis ja sümpaatne südamlik suhtumine. Äge ja väekas naine, kes inspireerib oma elurõõmu ja positiivse vaatega. «Optimism, nali ja naer on kõige parem rohi. Võta elu rõõmuga!» on üks tema elu motosid.

Armastatud teadjanaise tarkustest on aastakümnete jooksul osa ja abi saanud väga paljud inimesed, keda ta on õhutanud vaatama enda sisse, sukelduma oma olemuse sügavustesse, uurima sisemaailma ilminguid ja nendega sõbraks saama. Tema sõnul on meie maise elu põhieesmärk laiendada oma vaimsust ehk saada teada, kes me oleme, ning arendada oma hinge. 

Raamat viib lugeja rändama avara ilmavaatega inimese eluteele, mida mööda ta on reipalt ja uudishimulikult kulgenud juba üheksa kümnendit – ja tal on, mida jagada.

***

Christian Grataloup, «Maailma ajaloo atlas».
Christian Grataloup, «Maailma ajaloo atlas». Foto: Raamat

«Maailma ajaloo atlas»

Christian Grataloup

Postimehe Kirjastus

2022

Ajaloolaste ja kartograafide ühistööna sündinud mastaapne teatmeteos koondab terve asjatundjate armee teadmisi, heites pilgu inimkonna arenguloole. Ajalookaardid aitavad piltlikult mõista, kuidas mõjutab aeg erinevate piirkondade kujunemist, pakkudes avastusrikkaid hetki kaugemast ja lähemast minevikust. Raamatu allikaks on alates 1987. aastast Prantsusmaal ilmuvas ajalooajakirjas L’Histoire avaldatud materjal: iga ilmunud artiklit illustreerib alati vähemalt üks maakaart.

Christian Grataloup, ajaloolise geograafia asjatundja, Pariisi Diderot’ ülikooli emeriitprofessor ja mitme publikatsiooni autor, on ajakirja erakordsest varamust valinud, taasloonud ja kommenteerinud 515 maakaarti. Nii jõuab lugeja pilgu ette inimkonna ajalugu alates selle tekkest kuni tänapäevani.

***

Vladimir Pool, «Johan Laidoner. Hävitatud elu».
Vladimir Pool, «Johan Laidoner. Hävitatud elu». Foto: Raamat

«Johan Laidoner. Hävitatud elu»

Vladimir Pool

Postimehe Kirjastus

2022

Raamat valgustab dokumentaalselt Eesti ühe väljapaistvama ühiskonna- ja riigitegelase Johan Laidoneri ja tema abikaasa Maria elu raskeimat perioodi – asumisele saatmist ja sellele järgnenud vangla-aastaid Nõukogude Liidu erinevates kinnipidamisasutustes.

Raamatu sisu toetub autentsetele dokumentidele, ülekuulamisprotokollidele ja kontrollitud faktidele. Paljudest dokumentidest on valitud kõige iseloomulikumad ja olulisemad, mis kirjeldavad halastamatu selgusega Nõukogude poliitvangidele osaks saanud kannatusi. Pärast Teist maailmasõda teravnes Nõukogude Liidus võimuvõitlus ja muutus ka vangide kohtlemine. Füüsilise jõu kasutamine oli seadustatud ja vangidelt võis vajalikke tunnistusi – millel puudus igasugune side reaalsusega – lihtsalt välja peksta. Ülekuulamismeetodid läksid üha karmimaks ja nende dokumenteeritud kirjeldused on vapustavad.

Pärast Jossif Stalini surma 1953. aastal asuti poliitvange vähehaaval vabastama. Johan Laidoner elas küll Stalini surma üle, ent tema tervis ei pidanud nii kaua vastu, et vabastamist ära oodata. Maria Laidoner vabastati vanglast augustis 1954.

***

Tõnno Jonuks, «Eesti muinasusundid».
Tõnno Jonuks, «Eesti muinasusundid». Foto: Raamat

«Eesti muinasusundid»

Tõnno Jonuks

Postimehe Kirjastus

2022

Traditsiooniliselt on Eestis püütud kõik kristluse-eelsed ja näiliselt mittekristlikud usunähtused seostada ühtse muinasusundiga, ammutades teadmisi rahvapärimusest, mis on kirja pandud lähiminevikus. Tõnno Jonuksi põhjapanev, teadustöö taustaga käsitlus on koostatud hoopis teistsugustel alustel, tuginedes põhiliselt arheoloogilistele leidudele ja uurimistöödele.

Aastatuhandete jooksul vormivad inimeste uskumusi ühiskonna ja elulaadi muutused. Seda arvesse võttes ning arheoloogide avastusi vaadeldes püstitab autor teesi: Eesti aladel esinesid muinasaja jooksul – 9600 eKr kuni 1220 pKr – sedavõrd erinevad usundivormid, et võib rääkida suisa erinevatest religioonidest.

Teos viib mõtterännule muistsete inimeste asualadele tänapäeva Eesti territooriumil, tutvustades põnevaid hüpoteese meie esiisade tõenäolistest usundivormidest, nende põhietappidest ja variatsioonidest.

***

Pamela Maran, «Eesti vanaemade lood ja salatarkused»
Pamela Maran, «Eesti vanaemade lood ja salatarkused» Foto: Raamat

«Eesti vanaemade lood ja salatarkused»

Pamela Maran

Kirjastus Kuldnööbike

2021

See raamat on sajast vanaemast, aga mitte ainult. Neil lehekülgedel saad kõige ausama ülevaate Eesti lähiajaloost ning inimhinge sügavusest ja sitkusest.

Oma loo räägib vanaema, kes on saanud välgutabamuse; vanaema, kes on elanud üle lennuõnnetuse; vanaema, kes päästis veerand Eestimaast; vanaema, kes põgenes Leningradi blokaadist; vanaema, kes ülekohtuselt määrati vanglasse; vanaemad, kes veetsid nooruse Siberis ja võitlesid ellujäämise nimel, vanaemad, kes jäid sõjakoledustes orvuks ja kümned teised memmed, kelle lugu paneb õhku ahmima, heldima ja südamest kaasa elama.

Need lood kinnitavad tõika, et maailmas pole kangemat jõudu kui naise hing ja suurimat väge kui armastus tema südames.

***

Pamela Maran, «Eesti vanaisade lood ja salatarkused».
Pamela Maran, «Eesti vanaisade lood ja salatarkused». Foto: Raamat

«Eesti vanaisade lood ja salatarkused»

Pamela Maran

Kirjastus Kuldnööbike

2020

66 Eesti vanaisa pajatavad oma elust Ohhoota mere äärest Kanadani, Tšornobõli katastroofi ja Mordva vangielu seikadest, aga ka Angola kalandusretkedest. Mehed räägivad sõjast, pattudest, võitudest, kaotustest, kosmilistest arusaamadest, universumi saladustest ja isegi võitmatust armastusest.

Raamatus saavad sõna mehed, kes on kogenud surma hingust, aga ka elu võrratut avarust, mida teadus ja mõistus seletada ei suuda. Need lood ajavad nutma, naerma, panevad mõtlema, tundma ja üdini kaasa elama.

See raamat on seiklus, mis kisub sellisesse sügavusse, kust lugeja enam endisena ei välju. Ta on tõstetud ja kantud esiisade tarkusest ja väest, ilust ja usust, nende meeste hingesügavusest ja armastusest.

***

R. C. Sherriff, «Kaks nädalat septembris».
R. C. Sherriff, «Kaks nädalat septembris». Foto: Raamat

«Kaks nädalat septembris»

R. C. Sherriff

Postimehe Kirjastus

2022

Perekond Stevensid sõidavad kahenädalasele puhkusereisile. Nad peatuvad samas kohas, kus igal aastal: rannikuäärses külalistemajas, mis näib ajahambast puretum, kulunum, korratum ja võluvam kui kunagi varem. Puhkus on imetore ja perekond kahetseb üksnes seda, et maha jäi koduaed, mille september on nüüdseks rüütanud soojadesse sügisvärvidesse.

20. sajandi helgeim romaan «Kaks nädalat septembris» on enamiku lugejate jaoks veel avastamata kirjanduspärl, mis räägib südantsoojendavalt nostalgilise, eskapistliku ja ajatu loo igapäevaelu väikestest rõõmudest: mee magususest, kuumas vannis kümblemisest, varasügisese taeva säravsinisest selgusest. See on elamise argisust hingestav lugu, mis äratab meis lapseliku avastamisrõõmu ja meenutab elu ilu.

***

Gert Kiiler, «Eranuhke ei armasta keegi».
Gert Kiiler, «Eranuhke ei armasta keegi». Foto: Raamatu kaas

«Eranuhke ei armasta keegi»

Gert Kiiler

Postimehe kirjastus

2022

On 1961. aasta lämbe augustikuu. Kohe esimesel päeval, kui Paul Johnson Viljandis oma eradetektiivibüroo avab, on platsis esimene klient. Saadud ülesanne viib värske eranuhi karmide meeste, saatuslike naiste, stiilsete autode ja luksusliku elu pöörisesse, kus on kerge kaotada pea… Ja veidigi hooletu olles ka elu.

Klassikalise Ameerika krimižanri reeglite järgi kirja pandud põnevusjutt kirjeldab Viljandit nii, nagu see ajaloos tegelikult kunagi ei eksisteerinud. Tegevus toimub paralleelminevikus, kus põimuvad meisterlikult tegelikkus ja fiktsioon, päriselt toimunud ning väljamõeldud sündmused. Eestit ei annekteeritud Nõukogude Liidu poolt ning sõjaeelse linnapea August Maramaa idee Viljandist kui sisemaa kuurordist oli teoks saanud: hasartmängude ainumonopoliga linnast oli saanud Las Vegase miniversioon.

Autor viib lugeja suure naudinguga seiklema 1960ndate aastate Eestisse, kus lokkab kapitalism, kõlab džäss ja voolab šampanja, ent inimesed jäävad ikka inimesteks kõigi oma saladuste, pahede ja ihadega.

***

Andri Snær Magnason, «Ajast ja veest».
Andri Snær Magnason, «Ajast ja veest». Foto: Raamat

«Ajast ja veest»

Andri Snær Magnason

Postimehe Kirjastus

2022

Järgmise saja aasta jooksul muutub kogu maakeral leiduva vee olemus täielikult. Liustikud sulavad, merepinna tase tõuseb ja merevee happesus muutub rohkem kui viimase 50 miljoni aasta jooksul. Need muutused puudutavad elu kogu Maal: kõiki elusolendeid ja tegevusi, kõike, mida tunneme ja kõiki, keda armastame. Need muutused on keerulisemad kui enamik sellest, millega inimmõte on harjunud tegelema, suuremad kui kõik varasemad kogemused, suuremad kui inimkeel. Millised sõnad suudaks edasi anda midagi nii hiiglaslikku? Mis juhtub Maaga täna sündinud lapse eluajal?

Islandi kirjanik Andri Snær Magnason teeb katse tulevikku selgust tuua. Ta võtab vabaduse olla nii isiklik kui ka teaduslik, põimides ühte Põhjala ja India muistseid müüte, omaenda eellaste lugusid ning vestlusi Tema Pühaduse dalai-laamaga, püüdes kaardistada kliimamuutustega kaasnevaid muresid ja jõuda lähemale nende lahendustele. See poeetiline jutustus, olemuselt kui reekviem liustikele, on ühelt poolt reisikiri, teisalt haarav mõtisklus maailma ajaloo ainetel. Ennekõike paneb autor lugejatele südamele üht: me ei tohiks elada tulevaste põlvede arvelt.

Märksõnad

Tagasi üles