Uus raamat kirjeldab, kuidas meie ürgsed emotsionaalsed afektid esile tungivad

Jaak Panksepp. Foto: Margus Ansu

Tallinna ülikooli kirjastuse sarjas «Gigantum Humeris» ilmus Jaak Panksepa ja Lucy Biveni uurimus inimeste ning loomade ürgsetest põhiemotsioonidest.

Neuroteadlase Jaak Panksepa ja psühhoterapeudi Lucy Biveni koostöös sündinud raamat «Vaimu arheoloogia. Inimemotsioonide neuroevolutsiooniline algupära» kirjeldab uut, afektiivseks neuroteaduseks nimetatavat teadusala, mis seab eesmärgiks valgustada, kuidas meie kõige võimsamad tunded – ürgsed emotsionaalsed afektid – tungivad esile iidsetest närvivõrgustikest, mis paiknevad neokortikaalsest «mõtlemismütsist» sügavamal asuvates ajupiirkondades.

Jaak Panksepp ja Lucy Biven, «Vaimu arheoloogia». Foto: Raamat

Nood ürgsed neuraalsed territooriumid neokorteksi all moodustavad meie esivanematelt päritud vaimu – afektiivse vaimu, mis on spetsialiseerunud evolutsiooni käigus ning on inimestel ühine paljude loomadega. See on iidne aare, kuna on allikaks meie kõige võimsamatele tunnetele.

Raamat määratleb seitse emotsioonisüsteemi, mis selgitavad, kuidas me elame ja käitume. Need süsteemid pärinevad sügavatest ajupiirkondadest ja on kõigil imetajaliikidel märkimisväärselt sarnased: otsing, hirm, raev, iha, hoolitsus, kaotusvalu ja mäng. Tõrked nende toimimises põhjustavad emotsionaalseid häireid. Raamat pakub välja täiesti uue lähenemisviisi psühhiaatriliste häirete raviks.

Nende kaante vahelt avastatu osutub märkimisväärselt tulusaks paljudele, kes soovivad mõista ennast ja teisi, kaasa arvatud loomi, ning saada aru, kui palju ühist on kõigil imetajatel maailmale emotsionaalselt reageerides.

Eestikeelsele väljaandele on Eesti juurtega autorist, väljapaistvast neuroteadlasest Jaak Panksepast (1943–2017), tema pärandist maailma teaduslukku ja kokkupuudetest Eestiga järelsõna kirjutanud Tartu ülikooli psühhofüsioloogiaprofessor Jaanus Harro.

Harro tõdes, et raamat aitab täita haigutavat tühimikku eesti koduses teadusloos. «Jaak Panksepp tegi oma töö küll kaugel Ameerikas, kuid on saanud Eestis kõrgeimad tunnustused, samas pole avalikkus temast palju kuulnud,» märkis ta.

Harro sõnul käis Panksepp teadlasena oma teed, tema vaim ei mahtunud kitsa paradigma piiridesse. «Juba tema teadusliku kirjutamise stiil hälbib mitmest kaanonist, seda iseloomustab autori julgus kõndida puudulikult kaardistatud radadel. Kirglikuna teadusküsimustes ja väga uudishimuliku inimesena, laialdaste teadmistega paljude liikide käitumisest ja ajust ning üleinimliku vaprusega ületada inimtekkelisi piire teadusvaldkondade traditsioonide vahel on Jaak Panksepp olnud justkui ikooniks tuleviku aju-uurija jaoks».

«Vaimu arheoloogia» ilmub Tallinna ülikooli kirjastuse sarjas «Gigantum Humeris» ning raamatu väljaandmist toetas kultuurkapitai tõlkeprogramm «Avatud Eesti raamat».