Ent alati on olemas ka teine tee. Kunagi pole hilja elus järgmist lehekülge keerata! Loe läbi ja kirjuta üles või prindi endale välja see Virginia Satiri loodud eneseaustuse deklaratsioon, mida lugeda ja korrata endale eeskätt rasketel aegadel. Jaga seda ka hea sõbraga, sest julgustav sõna võib olla mõnikord ootamatult suureks toeks.
Tekst pärineb psühholoog ja õppejõud Toivo Niibergi raamatust «Ela ja küsi! 500 elulist küsimust».
• Ma olen kogu maailmas ainulaadne. Leidub küll inimesi, kellel on minuga sarnaseid jooni, ometi pole me tervikuna sarnased. Niisiis kõik, mis lähtub minust, on kordumatult minulik, sest valiku olen teinud mina üksi.
• Ma olen üleni minu enda oma. Minule kuulub mu keha koos kõigega, mida ta teeb. Mu mõistus kõigi mõtete ja ideedega. Mu silmad ning kõik, mida nad näevad. Mu kõikvõimalikud tunded: viha, rõõm, pettumus, armastus, kaotusvalu, ärevus. Mu suu ja kõik sõnad, mida ta ütleb, kas kenad ja peened või ebasündsad, viisakad või tahumatud. Mu hääl, vali või mahe. Ja minu teod, olgu need suunatud teistele või mulle endale.
• Mulle kuuluvad ka minu kujutelmad, mu unistused, mu lootused, mu hirmud. Minule kuuluvad minu edusammud ja võidurõõm, mu eksimused ja äpardused. Omades ennast üleni, on mul võimalik endaga väga lähedalt tutvuda. Seda tehes suudan ennast armastada ja olla sõbralik kõigi oma tahkude vastu. Ja ma suudan parimal viisil töötada iseenda heaks.