Steve-O soovitab 4 raamatut, mis on erinevatel põhjustel temas eluisu tekitanud

Steve-O. Foto: Chris Pizzello/AP/Scanpix

Stephen Gilchrist Glover ehk Steve-O on tuntud MTV telesarjast «Jackass», milles ta teeb pööraseid trikke ja hulljulgeid tempe. Eelarvamus, et selline inimene just palju raamatuid ei loe, on siiski ekslik.

Steve-O jagab Amazoin Book Review vahendusel oma lemmikraamatute soovitusi ja nendib, et tema lugemishuvi võib tulla fännidele üllatusena. «Mul on tunne, et inimesed loevad seda raamatute nimekirja ja mõtlevad: «Pole võimalik, et «Jackassi» Steve-O päriselt neid raamatuid luges!» Ma vannun, et lugesin. Kuigi «Jackass» ja metsikud trikid, mis mind kuulsaks tegid, on suur osa sellest, kes ma olen, on need vaid üks osa minust,» kinnitab mees, et teeb vahel ka muud kui paneb omale kaane silmi.

Kõigest sellest lubab ta pajatada oma teises raamatus «A Hard Kick in the Nuts: What I've Learned from a Lifetime of Terrible Decisions» (Raske löök munadesse: mida ma olen õppinud eluajast halbadest otsustest) ja märgib lisaks, et raamatusse mahtus ka üksjagu rumalusi. 

«Lugejana on mu lemmikraamatud aastate jooksul muutunud sama palju kui ma isegi,» tõdeb ta ja toob välja neli raamatut, mis on teda enim mõjutanud just viimastel aastatel.

Neil Strauss, «The Dirt»

Lapsena oli Steve-O nii suur Mötley Crüe fänn, et kui bänd esines tema kodulinnas, helistas ta kõik linna hotellid läbi, et bändi mänedžeriga jutule saada. See avaldas mehele nõnda palju muljet, et noor Stephen kutsuti pärast kontserti lava taha ning ta sai Tommy Lee ja Nikki Sixxiga koos pilti teha. 

«Olin siis kõigest 13, aga see, mis mulle Mötley Crüe juures meeldis, oli häirivalt selge: see oli seks, narkootikumid ja rock'n'roll'i elustiil.» 

Pärast seda, kui Steve-O luges bändi biograafiat «The Dirt», üritas ta isegi rokkarite elustiili viljeleda. ««Jackass» oli välja tulnud ja ma olin oma esimesel ringreisil. Reklaamisin iga saadet lubadusega, et olen purjus ja pilves või inimesed saavad oma raha tagasi! Sel ajal nimetasin teost «Piibliks» ja tõmbasin selle pealt kokaiini,» meenutab ta.

Kuigi Steve-O ei soovita teistel raamatut samasuguseks eeskujuks võtta, lubab ta siiski, et tegu on ühe paganama meelelahutusliku teosega.

Neale Donald Walsch, «Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog»

2008. aastal läks meelelahutaja võõrutusravile ja pöördus usu poole, mistõttu hakkas ka rohkem vastavat kirjandust  lugema. «See raamat tabas mind raske hoobina,» tõdeb ta. «Ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et need raamatud aitasid kujundada minu arusaamist universumist ning minu rolli selles.»

Steve-O selgitusel ei sobi Neale Donald Walschi raamatud kõigile, kuid tema oli tõsise trauma üle elanud. «Mind valdas süü- ja häbitunne kõige selle pärast, milliseks sitapeaks olin saanud oma sõltuvuse kõige madalamatel hetkedel. Raamatud aitasid mul elust jälle rõõmu tunda. Tagantjärele mõeldes on raamatud jumalast tõenäoliselt paremad kui «The Dirt».

Daniel Quinn, «Ishmael: mõtte ja meele rännak»

Pärast seda kui Steve-O oli kõik Neale Donald Walschi raamatud läbi lugenud, hakkas ta tundma suurt muret inimkonna tuleviku pärast. «Sellles vaimus võtsingi kätte «Ishmaeli». Minu meelest on see kõige võimsam näide romaanist, mis käsitleb üldistavalt suuri küsimusi inimkonna, Maa ja tsivilisatsiooni kohta. Mul on selle raamatu kohta öelda vaid üht: vau!»

Yuval Noah Harari, «Sapiens: inimkonna lühiajalugu»

«Sellesse raamatusse armumine on kõige värskem. Ma tean, et seda on soovitanud ka Barack Obama, Bill Gates ja Mark Zuckerberg. Nüüd olen nende seas ka mina - mees, keda hiljuti filmiti nii, et tema viineril oli suur mesilaskoloonia. Nii et te teate, et see peab hea olema! Aga kui tõsiselt rääkida, siis ma ei mäleta, et oleksin kunagi mõnda raamatusse nii süvenenud kui «Sapiensi»,» kiidab Steve-O.