/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/21/15039204t1hdfed.jpg)
Kõige parem jõulukink on muidugi raamat. Aga mida osta, kui valik on nõnda kirju? Siin on valik raamatuid, mis võiksid sobida jõulukingituseks lugemishuvilisele mehele.
KINGISPIKKER ⟩ Raamatusoovitused meestele, kes tahavad pühadel aja maha võtta ja lugeda
/nginx/o/2022/11/18/14968873t1h981a.jpg)
Hannu Aaltonen ja Tapio Keskitalo
Miks korraldatakse jalgpalli MM-turniiri riigis, mis on saanud võistlused tõenäoliselt altkäemaksu abil? Miks toimuvad MM-matšid staadionitel, mille ehitamise käigus on hukkunud tuhandeid võõrtöölisi? Kuidas saavad tippklubid osta mängijaid sadade miljonite eurode eest, kuigi on ise kõrvuni võlgades?
Esimene jalgpallitööstuse varjupoolt käsitlev raamat sellest, kuidas kunagisest kuninglikust spordialast on 21. sajandiks saanud salajaste reeglitega mänguväljak, kus möllavad oligarhid, šeigid ja miljardärid. Raha lõksu ja altkäemaksuskandaalide mülkasse on langenud paljud mõjukad jalgpallibossid ja spordiala katusorganisatsioonid. Groteskne areng kulmineerub Kataris toimuva MM-turniiriga, kus luksuslikke tingimusi luuakse inimõigustest ja ulmelistest kuludest hoolimata.
Jalgpallil on oht muutuda savijalgadel seisvaks hiiglaseks. Siiski ei saa me suunata oma tähelepanu vaid sellele, et meie armastatud mäng saaks mängitud reeglite kohaselt. Peame ka mõistma, kus, kelle tingimustel ja eelkõige keda välja jättes seda mängitakse. Kui sulgeme silmad kõige ees, mis jääb mänguväljakust väljapoole, oleme juba kaotanud. Mingu mängus kuidas tahes.
***
/nginx/o/2022/12/10/15015405t1h4ea9.jpg)
Vladimir Pool
Raamat valgustab dokumentaalselt Eesti ühe väljapaistvama ühiskonna- ja riigitegelase Johan Laidoneri ja tema abikaasa Maria elu raskeimat perioodi – asumisele saatmist ja sellele järgnenud vangla-aastaid Nõukogude Liidu erinevates kinnipidamisasutustes.
Raamatu sisu toetub autentsetele dokumentidele, ülekuulamisprotokollidele ja kontrollitud faktidele. Paljudest dokumentidest on valitud kõige iseloomulikumad ja olulisemad, mis kirjeldavad halastamatu selgusega Nõukogude poliitvangidele osaks saanud kannatusi. Pärast Teist maailmasõda teravnes Nõukogude Liidus võimuvõitlus ja muutus ka vangide kohtlemine. Füüsilise jõu kasutamine oli seadustatud ja vangidelt võis vajalikke tunnistusi – millel puudus igasugune side reaalsusega – lihtsalt välja peksta. Ülekuulamismeetodid läksid üha karmimaks ja nende dokumenteeritud kirjeldused on vapustavad.
Pärast Jossif Stalini surma 1953. aastal asuti poliitvange vähehaaval vabastama. Johan Laidoner elas küll Stalini surma üle, ent tema tervis ei pidanud nii kaua vastu, et vabastamist ära oodata. Maria Laidoner vabastati vanglast augustis 1954.
***
/nginx/o/2022/12/21/15039079t1h4ebd.jpg)
Mihkel Raud
«Ma olen mänginud tosinas eesti bändis. Ja veel tosinas, mis märkimist ei vääri. Olen kirjutanud paar täitsa head laulu. Lasknud raadios muusikat, teinekord neli-viis tundi jutti. Juhtinud telekas muusikasaateid ning kehastunud talendikonkursil ebaõiglaseks kohtunikuks. Musitseerinud koos tõeliste ässadega, kes teavad, et harjutamine ei tee mitte meistriks, vaid harjutajaks. Ning loomulikult olen ma kuulanud tohutult palju muusikat. Kui see kõik ei anna mulle õigustust ja kohustustki muusikast kirjutada, siis ma ei tea, mis annab.
Võta käeulatusse nii stressipall kui salvrätik – kui ma oma ülesannete kõrgusel püsin, läheb sul mõlemat vaja.»
Nii tutvustab Mihkel Raud ise oma uut raamatut, milles ta kirjutab oma muusikuteest ning muusikast ja muusikutest, kes on teda sellel teel kõige rohkem mõjutanud. Juttu tuleb paljudest Eesti muusika staaridest alates Rein Rannapist ja Jaanus Nõgistost kuni Lenna ja Ineseni välja.
***
/nginx/o/2022/12/21/15039100t1h5bc4.jpg)
Giuseppe Tomasi di Lampedusa
On aasta 1860. Sitsiilia rannikul, Bourbonide dünastia viimase kantsi ukselävel, maabub Garibaldi juhtimisel vabariiklaste armee. Salina prints Fabrizio mõistab, et ajaloolise progressi võimsalt põristavaid trumme ei ole enam võimalik vaigistada. Kui printsi armastatud õepoeg Tancredi end nimme garibaldilaseks kuulutab, näib Sitsiilia aristokraatia loojak möödapääsmatu. Minevikunostalgia muudab olukorraga leppimise siiski raskeks ja uhke prints taandub vürstliku palee seinte vahele juurdlema, kas jääda uue ajastu koidikut passiivselt tunnistama või osutada viimast, olgugi lootusetut vastupanu.
«Gepard» on ajatu lugu väärikuse ilust, saatuselöökide kiuste jalule jääjast, mõtlematute ja kärsitute üle muigajast, läbi pisarate naerjast. See on raamat Sitsiilia aristokraatide sümbolist – majesteetlikust, aga vanast gepardist, kelle asemele on noore ja salaliku hüäänina astumas kodanlus.
***
/nginx/o/2022/11/07/14946623t1h5de3.jpg)
Tiina Ristimets, Keit Pajust, Indrek Arula
Raamatus räägivad 25 erinevas vanuses meest ajast ja sellega kaasnevatest muutumistest, meheks kasvamisest ning oma kogemustest teekonnal nimega elu.
Kuidas endale antud aega väärikalt ja tähendusrikkalt kasutada, nii et elu mõõdupuuks saaks rõõm ja sügav rahulolu elust endast ning maha jääks jäljed, mille üle uhke olla? Mis on meestele elus tähtis? Mis neid hoiab, mis neid kannab, mis nende hinge puudutab ja mis neid hirmutab? Kuidas olla päris, nii mehena, isana kui vanaisana oma tugevuses kui nõrkuses? Kas mehed tohivad nutta, mida nad naistelt ootavad ja vajavad ning mis on pika ja rahuldustpakkuva suhte toimimise alustalad? Miks mehed ei taha ennast avada ja mida on elukogenumal mehel öelda noorematele, alles oma teed alustavatele mehepoegadele?
Nende ja paljude teiste elutähtsate teemade üle mõtiskledes jagasid mehed sügavalt ja siiralt, mis nende hingesoppides on aja jooksul toimunud.
Meeste lood on tunnistuseks hingesügavusest, rahu ja sihikindlusega oma raja kõndimisest, märgates teekonda ja kogudes tarkust elu ja armastuse kohta. Eeskujul on alati varem või hiljem elumuutev mõju. Selle raamatu üks suur väärtus on kinnitus, et maailma muutmine algab alati iseendast.
***
/nginx/o/2022/11/29/14994015t1h79b9.jpg)
Ott Järvela
Jalkasahver koondab põnevaid, kummalisi, õpetlikke, tähtsaid ja lõbusaid lugusid jalgpallist. Osa neist on juhtunud maailma suurimate staaridega, teised täiesti tundmatute sellidega. Mõned on aset leidnud Eestis, teised Andide mäestikus, keset Kariibi merd või hoopis Helsingi kesklinnas.
Jalgpall ei seisne üksnes kahe võistkonna kohtumises ja lõppskooris. Iga matšiga on seotud sadu või tuhandeid inimesi, kellest igaühest võib saada tähtis tegelane mõnes vahvas jalgpalliloos.
Jalkasahvris tegutsevad Andrea Bocelli, salapärane garra charrúa, kibestunud šotlane Craig Brown, Saddam Hussein, kassikakk Bubi, Ragnar Klavani taskust leitud Lionel Messi, Cristiano Ronaldoga konkureeriv Lionel Messi, Kadrioru staadioni tabloo-operaator, Argentina leinavad väravapostid, popikuningas Michael Jackson ja paljud teised.
Sahvris tasub tuhnida jalkatrennis käival tüdrukul või poisil, samuti tema vanemal või vanavanemal ning igal korralikul tugitoolisportlasel. Tegelikult on siin uudistamist ka inimesel, kes jalgpallist tuhkagi ei tea, aga keda on juba mõnda aega vaevanud küsimus: miks see jalgpall inimestele niivõrd sügavalt hinge poeb?
***
/nginx/o/2022/12/21/15039145t1hd8a9.jpg)
Sebastian Junger
See 2021. aasta reisikiri on omalaadne meditatsioon teemal, mida tähendab olla vaba. Kahe Afganistani lahinguveterani, fotoajakirjaniku ja sõjareporteri ning Daisy-nimelise musta koera 400 miili pikkusel teekonnal, mis kulgeb mööda Pennsylvania lõuna- ja keskosa raudteid, mõtiskleb Junger tänapäeva tsivilisatsioonist. See ei ole suurendanud inimeste turvatunnet ega rahulolu, väidab Junger. Hoopis inimestevaheliste sidemete nõrgenemine on põhjus, miks jõukaimates ühiskondades kasvab ärevuse ja depressiooni ning enesetappude arv.
Sebastian Junger on Ameerika ajakirjanik, kirjanik ja filmirežissöör. Olnud kümme aastat Afganistani sõda kajastav rindereporter, annab ta oma loomingus edasi vahetut kogemust jalaväelase ohtlikust ja pingelisest tööst lahinguolukorras. Junger käsitleb oma teostes selliseid teemasid nagu vendlus, trauma ja indiviidi suhe ühiskonnaga, seostades neid kaugele minevikku ulatuva inimkogemusega.
***
/nginx/o/2022/12/21/15039147t1h4c6b.png)
Peep Sooman
Jahtuva majanduse tingimustes pagevad paljud kinnisvarainvestorid turult, sest kasumit andnud turutõus on selleks korraks läbi.
Kokku 21 peatükis käsitleb autor erinevaid võimalusi, kuidas ka keerulistel aegadel kinnisvara väärtustades on võimalik kasumit teenida. Lisaks kirjeldab ta, mida silmas pidada, et näpud kõrvetada ei saaks ning milliseid tööriistu kasutada, et tehtud eeltöö vähendaks raskes turufaasis tehtud investeeringute riske.
Autor ei luba selles raamatus piimajõgesid ega pudrumägesid, vaid annab lihtsad juhtnöörid kinnisvara väärtustamiseks, mida palistavad tõsielulised lood tema enda ning lähedaste kogemustest.
***
/nginx/o/2022/12/21/15039161t1h3c7e.jpg)
Will Smith ja Mark Manson
Will Smith on tavaline Lääne-Philadelphiast pärit poiss, kellest sai üle maailma tuntud muusik ning näitleja. Julge ja inspireeriv raamat on pööraselt huvitav, aga ka humoorikas ja lausa hämmastav lugemine sellest, mida suudavad meeletu tahe, visadus ja tahtejõud. Ja see on ainult pool lugu.
Hetkel üks maailma tuntumaid meelelahutajaid jutustab Mark Mansoni abiga oma ilustamata loo kõige vapustavamast teekonnast muusika- ja filmimaailma tippu.
«Olen oma elu kõige tähendusrikkamad õppetunnid saanud tahtmatult. Hakkasin neile vastu ja eitasin neid, aga viimaks muutus nende tõde vältimatuks,» ütleb Will Smith.
***
/nginx/o/2022/12/03/15000657t1h85d0.jpg)
Ulrich Alexander Boschwitz
«Üle elada tähendab ületada. Pole mingi kunst kukkuda esimesse liustikulõhesse, kunst on jõuda üle mägede. Elamise juurde kuulub julgus.»
Berliin, november 1938. Sünagoogid on põlema süüdatud, juutide ärid ning kodud rüüstatud. Tänavatel, kus õhk on teadmatusest ja hirmust raske, patrullivad juudi mehi jahtivad natsijõugud. Ärimehest Otto Silbermannist on üleöö saanud ebasoovitav isik, kes püüab ühtäkki vaenulikuks ja võõraks muutunud kodumaalt põgeneda. Oma meeletul teekonnal läbib Otto kaosesse langeva Saksamaa ja kohtab nii uue režiimi vastaseid kui ka neid, kes Adolf Hitleri maailmanägemusele kogu hingest kaasa elavad.
23aastane Ulrich Alexander Boschwitz kirjutas «Reisija» hämmastava kiirusega 1938. aastal, kristalliöö õuduste järelkajas. Vahetu, intensiivne, hitchcockiliku elegantsusega pinget kruviv ja kafkaliku absurdihuumoriga vürtsitatud romaan vajus 80 aastaks unustusehõlma. 2018. aastal taasavastatud teosest sai kohe rahvusvaheline bestseller.