Kevadise kirjandusfestivali Prima Vista patrooniks on Mehis Heinsaar

Kirjanik Mehis Heinsaar. Foto: Sille Annuk

Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista toimub 2023. aastal 8.–13. maini. Kahekümnendat sünnipäeva tähistava festivali teemaks on sedapuhku «Soovida võimatut» ning patrooniks kirjanik Mehis Heinsaar.

Teemavalikuga kutsub festival muuhulgas mõtlema sellele, milline roll on kujutlusvõimel ning oskusel kujutleda ja kujutada asju, mis paistavad jäävat teispoole tuttavlikkuse ja teostatavuse horisonti, seda eriti praegusel kriiside ja konfliktide ajastul. Kui soovida ainult seda, mis on võimalik ja teostatav – kui tahta üksnes seda, mida nii või teisiti on juba võimalik saada – siis kujutlusvõime ei rikastu ning maailma ei teki juurde mitte midagi uut, teistsugust, erinevat. Kirjandus aga on just võimatu soovimise, võimatu peale mõtlemise, võimatu kujutlemise tõeline pärispaik. Võimatu võib siin ilmuda lugematutel eri kujudel – alates põhjalikust pilgust paremale maailmale ja lõpetades pisimasse kujundisse kätketud kummastusega, mis vaimu värskendab ja hinge rikastab.

Mehis Heinsaart inspireeris festivali teema kõnelema kellegi kauge ja tundmatu suu läbi: «Mul on rõõm olla see kauge külaline teie seas. Ja kõik mis ma öelda tahan, on see: kuulata üksildast igatsejat endas, kes unistab võimatust. Sest see on mateeria enda ülim peenus, mida suudab luua vaid elav, võnkuv, kahtlev, kannatav, ebatäiuslik, valulev, muunduv, ja samal ajal ikka ning aina õhkõrnast armastuse impeeriumist unistav olend. Igal miljardiksekundil, mille inimene pühendab unistamisele ilust, rahust ja armastusest, moodustub miljard nähtamatut, ent purunematut ehituskivi selle metroo tarvis nende kahe – kutsuja ja kuulja – vahele, kust ülemhelikiirusel kihutav rong sööstab hetkega läbi valgusaastate ühest galaktikast teise.»

Festivalile on oodata kirjanikke, kriitikuid ja tõlkijaid üle Eesti ning mujaltki maailmast, kava pakub sündmusi nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele ning seda nagu ikka osalt juba tuttavaks saanud vormis, osalt otsides, katsetades ning võimatutki soovides.

Väliskülalistest osalevad Prima Vistal näiteks Jenny Erpenbeck Saksamaalt ja Hans Platzgumeri Austriast, samuti islandi luuletaja Ásta Fanney Sigurðardóttir. Tartusse naasevad festivali ajaks ka nii mõnedki vanad tuttavad, kes siin varemgi üles astunud või residentuuris olnud, näiteks inglise luuletaja Andy Willoughby, šoti poetess Penny Boxall ning Philip Meersman Belgiast. Lätist on festivalile tulemas luuletajad Anna Belkovska ja Lote Vilma Vītiņa ning Leedust Gina Viliūnė. Festivali vene kirjanduse programmis keskendutakse vene keeles kirjutavatele autoritele, kes elavad juba aastaid Euroopa riikides, Iisraelist tuleb Tartusse tuntud luuletaja, esseist ja tõlkija Linor Goralik, kes esitab festivalil oma kirjandusprojekti ROAR (Russian Oppositional Arts Review).

Tartu kesklinnas avab festivali ajal oma uksed Utoopia Saatkond, kus mitmesuguste kohtumiste, arutelude, ümar- ja ovaallaudade, ettekannete, loengute, tseremooniate ja olengute krooniks toimub igal õhtul vastuvõtt, kus eri maade kirjanikud tutvustavad oma utoopiaid, osalevate kirjanike seas on Hans Platzgumer (Austria), Mehis Heinsaar (Eesti), Cloud Circuit (Kanada) jt. Utoopia Saatkond on üks Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi sündmuse kirjandusfestival Prima Vista 2024 «Paremad ja halvemad tulevikud» eelsündmusi.

Koostöös teaduskeskusega AHHAA toimub Prima Vista raames ka Loov Euroopa toetatud observatooriumide luuleprogramm, milles osalevad Eesti, Soome, Belgia, Poola, Austria ja Hispaania kultuuri- ja teadusasutused. See koostöö toob festivalile kokku luuletajad Eestist, Leedust, Belgiast ja Itaaliast.

Eelüritustena toimuvad märtsikuus Prima Vista ja Tartu Kultuurkapitali koostöös iga-aastane ilukirjandusliku perioodikadebüüdi konkurss «Esimene samm» märtsikuus ning 23. aprillil oodatakse kõiki kirjandushuvilisi raamatu ja roosi päevale.

6. mail on Prima Vista partnerlinna Paide päev. Toimub raamatulaat, raamatuesitlused, näitused, kirjanduskohvikud ja loomeõhtu. Esineb Eesti Luuleprõmmu 2022 meister Mari-Liis Müürsepp. Kujutlusvõimet aitavad rikastada Wittensteini tegevusmuuseum, Wabakohvik, PAMT, Järvamaa Keskraamatukogu jt.

Täpsemat infot kava ja esinejate kohta avaldatakse festivali kodulehel alates märtsist 2023.