Meie kõrval elanud värvikas rahvakild, kellest teatakse vaid pealiskaudselt või üldse mitte

Teoses on Läti kunstniku Kārlis Krauze originaalillustratsioonid. Foto: Pilt raamatust

Läti roma Juris Leimanise kirjutatud raamat on meie regioonis üks vähestest romade ehk mustlaste kombeid, uskumusi ja mõtteviisi tutvustavatest väljaannetest.

Kuigi tegu on ilukirjandusega, rajanevad raamatu lood täielikult kohalike romade pärimusele, mida kogus ja andis Läti rahvaluule arhiivi valdusesse autori kasuisa Jānis Leimanis. (Näiteks on raamatus jutt ühest Vidzeme romast Bumbiņšist, kes teeskles saamahimu ajel surnut ning «ärkas» seejärel oma matusepäeval üles.) Paljud folkoori kajastavad käsikirjalised lood on arhiivis siiski mahukamad, hargnevamad ja krõbedamad kui raamatus kirjutatu.

Juris Leimanis, «Mustlased Läti metsades, taludes ja laatadel». Foto: Raamat

JURIS LEIMANISE KIREV ELUKÄIK

Juris Leimanis sündis 1916. aasta jõulude ajal Jaroslavlis, kuhu ta vanemad olid põgenikena saabunud. Mõned aastad hiljem naasis perekond Lätimaale. Pärast isa surma sattus Juris juba varases lapsepõlves koos vennaga isa venna Jānis Leimanise peresse. Onul endal lapsi polnud ja ta võttis nende koolitamise oma südameasjaks. 15aastaselt asus Juris õppima Riia õpetajate instituuti, kus said õppida andekad ning väikese õppemaksu tõttu ka kehvapoolsetest peredest pärit noored. Instituudis sai ta õppida lühikest aega, sest kevadel kutsusid rahvuskaaslased ta endiga kaasa laadale, kus puhkes lööming, mille tõttu heideti ta koolist välja. Siiski lõpetas Juris Leimanis Rainise gümnaasiumi. Oma raamatu ilmumisaastal oli ta ajateenistuses Läti armee ratsarügemendis, pärast teenistust astus Läti konservatooriumi vokaalklassi. Siis tuli peale sõda. Holokaustist pääsenuna asuti elama Kuldīgasse ning Juris lõpetas Liepāja merekooli, hakkas elama Ventspilsis ning töötas laeval. 1960. aastail lõi ta lavastuse romade pulmadest, millega esineti ka väljaspool Lätit. Ta suri 56aastaselt.

LÄTI ROMADEST

Esimesed romad saabusid Läti aladele 15. või 16. sajandil. 17. sajandil mainitakse romasid kirjalikes dokumentides sagedamini ning 18.–19. sajandi jooksul püüti neid Vene keisririigis kehtestatud ukaasidega juba pidevalt maalt välja saata. Arvatavasti ei viidud neid korraldusi kuigi hoolsalt täide, sest need kippusid korduma.

Lätis kujunes välja kolm põhilist romade rühma vastavalt ajaloolistele piirkondadele: Kuramaa, Liivimaa ja Latgale. (Eesti aladel enne Teist maailmaõda elanud romadest moodustasid muuseas Läti romad enamuse.) Leimanised elasid Kuramaal ja ka selle raamatu ilukirjanduslikud tegelased tegutsevad just Lääne-Läti aladel, millele viitavad mitmed kohanimed. Seetõttu on raamatusse paigutatud ka Läti kaart, et huvilised nende tegevuspiirkonnast paremini aimu saaks.

RAAMATU LISANDUSED

Lätis on raamat ilmunud lisaks esmatrükile veel 2005. aastal. Sissejuhatuse 2005. aasta väljaandele kirjutas Läti rahvaluule arhiivi uurija Māra Vīksna. Praegusesse eestikeelsesse väljaandesse on kirjutanud lisaks mahuka järelsõna roma keele ja kultuuri uurijad Eestis: Anette Ross ja Eva-Liisa Roht-Yilmaz.

Kuna raamatus on roma keel kirja pandud läti kirjakeeles, siis on tagaosas kirjas hääldusreeglid, et seda raamatut lugev eesti roma saaks kirjapandust aru, ning paar aspekti roma keele hääldusest. Lisaks on raamatu taga ka Eesti romade elu tutvustav kirjandusloetelu, millest saab huviline ise lisa hankida. See teeb väljaandest mitmekülgse romade kultuuri ja pärimust kajastava allika.

Artikkel ilmus esmalt ajalehes Raamat.