Miks on uusi raamatuid juurde vaja?

Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor, sarja SLE peatoimetaja Arne Merilai. Foto: Birgit Remiküll

Oleme jõudnud ajastusse, kus toimub kirjasõna suur ületootmine. Võib sugeneda loomulik küsimus: miks on uusi raamatuid juurde vaja? 

Võib-olla meile endile ei olegi tingimata vaja. Aga tulevased põlved saavad sealt meie kohta midagi teada, nagu meie kord õppisime oma eelkäijate kohta. Raamatud lahkuvad autorite juurest ja hakkavad elama oma elu.

Viivi Luigel on luuletus «Ballaad», kus ta ütleb:

«Raamat laiali laotab lehed 

ja libiseb uksest välja, 

külma punase tähe valgel 

silmist kaob üle lumevälja.»

Ilukirjandust luuakse maailmas ja Eestis palju. See kõik vajab uurimist, mõtestamist ja tutvustamist. Kirjandusteadus on oma loomult rohkelt kirjutav eriala. Töö tulemused tuleb kuskil avaldada. Eesti kultuuriväljaannetes ilmuvad meie esseed, arvustused, saatesõnad ja muud populaarsemad käsitlused. Tippteaduslike artiklite tagamiseks annab kultuuriteaduste instituudi kirjandusosakond välja rahvusvahelist ajakirja Interlitteraria (peatoimetaja Jüri Talvet, tegevtoimetajad Katre Talviste ja Katiliina Gielen). Sama eesmärki teenib ajakiri Methis: Studia humaniora Estonica, mis ilmub koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga (peatoimetaja Marin Laak).

PROFESSIONAALNE FORMAAT ON VAJALIK

Arusaadav, et meil läheb tarvis professionaalset raamatuformaati, milleks on loodud sari «Studia litteraria Estonica». Asutasime selle 1996. aastal Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli varasemate toimetiste jätkamiseks. Tänaseks on sarjas ilmunud juba 23 köidet.

Sari on mõeldud nii üksikautorite monograafiate kui ka ühiste teoreetilis-temaatiliste kogumike avaldamiseks. Nende kõrval ootame ka õpikute või muude erialaraamatute käsikirju. Autoreiks on olnud Rein Veidemann, Arne Merilai, Jaak Tomberg, Thomas Salumets, Cornelius Hasselblatt, Jüri Talvet, Pekka Lilja ja Sirje Kiin. Eriväljaandeid on pühendatud Karl Murule, Viivi Luigele ja Andres Ehinile. Võrreldud on eesti ja soome kirjandust, käsitletud aja või adressaadi probleeme, mitut puhku on esindatud teatriteadust. Lisaks peatoimetajale on koostajad-toimetajad olnud Rein Veidemann, Luule Epner, Anneli Saro, Riina Oruaas, Madli Pesti, Ele Süvalep, Marin Laak, Leena Kurvet- Käosaar ja Brita Melts.

SEL AASTAL ILMUS KOLM ARTIKLIMONOGRAAFIAT

Käesoleval aastal ilmus koguni kolm artiklimonograafiat. Mart Velskri «Luulejutud» koondab autori artikleid ja arvustusi aastaist 1994–2020. Arne Merilai kogumiku «Tõstan titsi taade» pealkiri tuleneb ühe võrukeelse maletaja väljendist, mida võiks tõlkida «panen prussi paika». Pealkiri rõhutab kirjandusteaduse loovat ja kehtestavat, transformatiivset funktsiooni; raamatusse on koondatud autori viimase kümne aasta käsitlused. Uusim lisandus sarjale, Tiit Hennoste «Ilo ja elu», kõneleb eesti kirjanduse moderniseerumisest ning eestlase eurooplaseks saamisest läbi 20. sajandi ning koosneb kahekümnest artiklist ja esseest.

Juba uue aasta hakul annab Jaak Tomberg kirjastusele üle oma kauaoodatud monograafia «Kuidas täita soovi: realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime». Lauale on tõstetud mapp Jaak Põldmäe artiklite ja luuletustega, mida hakkavad raamatuks vormima koostaja Mart Orav ning toimetaja Lea Tooming.

Sel aastal tegi Asko Künnap sarjale ka uue atraktiivse kujunduse.

Artikkel ilmus esmalt ajalehes Raamat.