Mehhiklanna tuli Eestisse elama ja kirjutas oma teekonnast raamatu

Stephanie Rendón. Foto: Erakogu

Mehhikost pärit Stephanie Rendón tuli Eestisse 2014. aasta suvel doktoriõppesse ja tööle, kuid Eesti hakkas talle nii meeldima, et ta jäi siis elama ja avaldas oma kogemusets raamatu «Teekond Mexicost Setomaale».

Stephanie Rendón, «Teekond Mexicost Setomaale». Foto: Raamat

«Kas eestlased on külmad, vaiksed ja vaoshoitud või kõike seda kokku? Ütleksin eestlaste kombel – nii ja naa,» kirjutab Stephanie. «Üldiselt peavad eestlased end rahvaks, kes eriti oma tundeid välja ei näita. Oma tundeid väljendatakse ainult lähimatele sõpradele. Ja selleks, et sõprade ringi sisse pääseda, läheb vaja üpris palju aega, alkoholi ja pingutust. Aga kui kord sisse saad, siis oled tõepoolest sees.»

Mehhikost saabununa oli kõik Eestis tema jaoks uus. Mida aeg edasi, seda sügavamalt olen kiindus Stephanie sellesse paika, mis on täis looduse peidetud aardeid ja tugevat pärandit. «See, et Eesti on nii väike ja mujal maailmas pigem vähe tuntud, muudab ta minu silmis veelgi huvitavamaks ja ihaldatumaks,» märgib ta.

«Aastatega olen võinud jälgida, kuidas uus kodumaa mind endasse haarab ja muutub samamoodi osaks minust, nagu on Mehhiko. Ma õpin eesti keelt. Ma olen eestlasega abielus. Ma elan eestlase kombel. Ma tunnen ennast nagu eestlane ja isegi kohalike käitumine on mulle omaseks saanud,» lisab ta. «Samal ajal ei ole aga mina ise kuhugi kadunud. Ma olen ikka seesama Mehhiko naine, kes mõtleb hispaania keeles, räägib aga teises keeles.»