Eesti keeles ilmus maailma romaaniklassikasse kuuluv antiromaan

Laurence Sterne, maali autor Joshua Reynolds. Foto: Wikimedia Commons

Varrak andis «Hieronymuse» sarjas välja Laurence Sterne'i 752-leheküljelise romaani «Tristram Shandy elu ja arvamused», mille tõlkis eesti keelde Kersti Unt.

«Tristram Shandy elu ja arvamused» on maailma romaaniklassikasse kuuluv 18. sajandi satiiriline romaan, mida on sageli nimetatud antiromaaniks või eksperimentaalseks romaaniks, sest erineb ülesehituselt selleks ajaks juba tekkivast romaanitüübist, mis kujutab endast kas keskse tegelase elu või ka mingit tema eluetappi üsnagi sirgjooneliselt kirjeldavat lugu.

Laurence Sterne, «Tristram Shandy elu ja arvamused». Foto: Raamat

«Tristram Shandy» lugu aga algab küll koguni mitte tema sünni, vaid sigitamisega, kuid kaldub ja põikab siis järjest enam kõrvale, nii et Tristram küll sünnib, kuid tema edasisest elust ei saa lugeja enam suurt midagi teada. Autor põimib loosse kõrvalepõigetena arutlusi, teisi lugusid ja seiku sageli seoses hoopis Tristramit ümbritsevate inimestega.

Sterne'i jutustamismaneer on heatahtlikult pilklik, lopsakalt humoorikas ja inimlikesse veidrustesse sooja mõistmisega suhtuv. Sterne on oma suurte kirjanduslike eeskujudena nimetanud Rabelais'd ja Cervantest ning viitab sageli Shakespeare'ile, Locke'ile, Montaigne'ile jt. Paljude tema seisukohtade allikaks on Rober Burtoni «Melanhoolia anatoomia» («Anatomy of Melancholy», 1621); teadmisi meditsiini, ballistika jm kohta on ta ammutanud Chambersi entsüklopeediast. 19. sajandi kriitikas on Sterne'ile süüks pandud plagieerimist ja teiste autorite tekstide moonutamist, hilisem kriitika on neid võtteid õigustanud, osutades, et need teenivad kunstilisi eesmärke.

«Tristram Shandy elu ja arvamused» on eri aegadel pälvinud kõrge hinnangu paljudelt autoritelt, nagu näiteks Denis Diderot, J. W. Goethe, Friedrich Nietzsche, James Joyce, Italo Calvino, Salman Rushdie, Orhan Pamuk jpt.

Autorist ja tõlkijast

Laurence Sterne (1713–1768) oli inglise vaimulik, kirjanik, seltskonnainimene ja publitsist. Tema esikteos, romaan «Tristram Shandy elu ja arvamused» (1759) saavutas ilmudes otsekohe tuntuse, tekitades ühtlasi poleemikat ja saades kriitikatki, ja on oma populaarsuse säilitanud tänini. Võib koguni öelda, et eksperimentaalse «Tristram Shandy» positsioon on ajas olulisemaks muutunud. Sterne'i panus maailmakirjandusse on suur, ehkki ta on üldse kokku kirjutanud kaks teost: romaani «Tristram Shandy elu ja arvamused» ja elu lõpul ka reisikirja «Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia» (e.k 1972). Viimast on oma eeskujuna maininud Karl Ristikivi. Lisaks neile kahele teosele on välja antud ka kogu Sterne'i jutlusi ja valik tema kirju. Sterne küll sündis Iirimaal, kuid tema elu oli seotud mitmete Inglismaa paikadega, eriti aga Põhja-Yorkshire'is asuva Coxwoldiga, kus ta teenis vaimulikuna ja elas ajavahemikus 1760–1768, käies sealt sageli Londonis. Sterne'i kodumajas, mis on ehitatud 15. sajandi keskel, asub praegu tema Shandy Halli nime kandev majamuuseum. Shandy Hallis on «Tristram Shandy» ka valdavalt kirjutatud.

Kersti Unt on pikaaegse kogemusega tõlkija ja töötanud aastaid Tartu ülikooli maailmakirjanduse õppejõuna. Tõlkimisel peab Kersti Unt ennekõike oluliseks tabada ja edasi anda tõlgitava teose tooni, selle üldist vaimu ja lausete rütmi. Kersti Undi tõlgitud autorite seas leidub nii 19. sajandi klassikuid, nagu Thomas Hardy, Robert Louis Stevenson, Gilbert Keith Chesterton, kui ka 20. ja 21. sajandi autoreid, näiteks William Faulkner, Saul Bellow, Cormac McCarthy, Vladimir Nabokov, David Lodge jpt. Ta on olnud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nominent ja laureaat võõrkeelse kirjanduse eesti keelde tõlkimise valdkonnas.