Rahvusraamatukogust saab valida ligi 1000 punktkirjas raamatu vahel

Foto: Shutterstock

4. jaanuaril möödub 214 aastat rahvusvahelise pimedate kirja looja Louis Braille sünnist, kes 1825. aastal esitles punktkirja, mis pimedate eestlasteni jõudis 19. sajandi viimasel veerandil ja milles on võimalik Eesti rahvusraamatukogu pimedate raamatukogu üksuselt laenutada 970 raamatut.

Eesti peamine punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on pimedate raamatukogu, mis kuulub alates 1. jaanuarist Eesti rahvusraamatukogu koosseisu.

Laenutuses on 970 nimetust punktkirjas raamatuid. Viimastel aastatel on valmistatud põhiliselt punktkirjas lasteraamatuid. Mullu trükiti Braille kirja Anti Saare «10 vähem või rohkem uskumatut lugu sellest, kuidas minust ei saanud kirjanikku», Reet Bobõlski «Mustikavõõpaja ja teised», eesti rahvajuttude kogumik «Õnneliku inimese särk», Triinu Laane «Luukere Juhani juhtumised», Kadri Hinrikuse «Elevant», Indrek Koffi «Kuhu lapsed said?», Kate DiCamillo «Tiiger virgub» ning «Edward Tulane'i imetabane teekond» ja Mika Keräneni «Armando» ning «Armando ja Ahjulinnud». Ajaloohuvilisteni jõudis Arvi Tapveri «Toimik 5513». Punktkirjas raamatute paber on paks, lehed suured ja köited seetõttu kogukad. Näiteks on Kersti Kivirüüdi ilustamata lugu koolielust «Mina, Raimo 5. klass» tavakirjas 120-leheküljeline, punktkirjas aga 215-leheküljelisena kahes köites.

2022. aasta detsembris trükiti 60 punktkirjas 2023. aasta kalendrit, mis aitavad pimedaid igapäevaelus.

Kuigi tänapäeval saab infot ammutada heliraamatutest ja kõnesünteesitarkvaraga arvutitest, on punktkirja oskus jätkuvalt oluline, mida on vaja märkmete tegemisel, nutitelefonis kirjutamisel ja punktkirjakuvari abil arvuti kasutamisel.

Kõige enam kasutavad punktkirja ja loevad selles kirjas raamatuid pimedad lapsed. Lugemisoskus tekitab huvi maailmas toimuva vastu, kuid koolilõpetajate huvi punktkirjas raamatute lugemise vastu siiski väheneb, sest olemas on alternatiivid.

Punktkiri ehk teisisõnu ka Braille kiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel kuuspunkt punktikombinatsioon. Seda kirjutatakse paksemale paberile erilise tahvli ja tihvtiga, samuti punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Täht on just nii suur, et mahub sõrme alla.

Maailma Pimedate Liit võttis 2000. aastal Melbourne’is toimunud täiskogul vastu Louis Braille sünnikuupäeva ülemaailmseks punktkirjapäevaks kinnitanud resolutsiooni.

Esimest korda märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva 2001. aasta 4. jaanuaril. Eestis tehti seda Eesti Pimedate Raamatukogu eestvõttel esmakordselt kolm aastat hiljem, 2004. aastal.