LUGEMISSOOVITUS ⟩ Õudne raamat, mis pakub puhast rõõmu

Piret Raud. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Piret Raua raamatut «Nimepanija».

Oi. Ou. Oeh. Vau. Vau!!!

Umbes niisugusi hääli ma tegin, kui see raamat otsa sai. Ilus on alustada uut raamatuaastat teosega, mis tõepoolest vaimustas. Häid asju oli ju suurtel kiirustel ja hulgakaupa, muhedat õhtumõminat ja kerget hingekriipu tekitas üks ja teine, mõtlema pani kolmas, järele mõtlema neljas, masendusse viis viies ja nii edasi ja nii edasi. Aga selle vau-efekti tõi just Piret Raud kohale.

Õudne raamat. Olen ennegi irisenud, et õudusfilmid on pigem kentsakad kui õudsed. Kirjandus toob jubedust palju paremini kohale. Jah, kino tunnustuseks ütlen, et nutnud olen linandite juures ohtrasti ja raamatute juures praktiliselt üldse mitte, vast kakskolm korda poole sajandi pideva lugemise juures. Naernud samas raamatute man rohkesti. Jube olnud on sageli. Ja Piret Raua jube on väga hea jube!

Novell on õrn asi. Nagu akvarell. Või alla prima otsemaalimine. See kas õnnestub või ei õnnestu. Sa kas oskad või ei oska. Iga viga paistab kohe välja ja praavitada ei saa. «Nimepanija» on akvarellisti pintsliga kokku pandud novellikogu – mitte liiga palju, mitte liiga vähe. Väga täpselt. Väga täpsed on ka kõik lood eraldi võetuna. Ja nad on õudsed. Vat see oskus – kruttida kruvi lugeja südamikku nõnda, et sest enne arugi ei saa, kui krõks käib – see on oskus, mis peab kirjanikul kaasas olema või elu jooksul temaga koos küpsema. Parim, kui mõlemat.

Foto: Apollo

Kõik lood siin kogus on head, aga mõned on lausa liiga head, võtavad mõtlema senise lugemiskogemuse üle. Minu meelest Piret Raud ei mängi, vaid teab täpselt, mis värk kirja panna tuleb. Ning teeb selle teoks. Nagu akvarellist. Äge on süüa ja lugeda teoseid, mille puhul on kindel, et ise nõnda ei oska. Ei taha kedagi kuidagi üle kiita, ent selget seletamatut lustikõhedust jagamata jätta tunduks samuti patt. Ma noist raamatuist ei kirjuta, mis mulle ei meeldi, las soovitan eriti mõjunuid eriti.

Piret Raud sai ju tuntuks suurepärase kunstniku ja illustraatorina, seejärel liikus lastekirjandusse ja nüüd oskab juba (peaaegu) kõike. Kuulsus ja au, respekt. See on tõesti suur kirjandus, ilma reservatsioonideta. Ma harva ahhetan. Seekord puhtast rõõmust!