/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/05/15062549t1h4d8b.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Peter May raamatut «Lewise mees».
LUGEMISSOOVITUS ⟩ See krimiromaan viib lugeja Šotimaa kõige kaugemasse nurka
On hulganisti linnakeskseid krimiraamatuid, Raymond Chandlerist Jo Nesboni ja Ian Rankinist Michael Connellyni. Juba päris algusest, Conan Doyle’i Sherlock Holmesi Londonist ja Rex Stouti Nero Wolfe’i New Yorgist saadik. See laine on oma harja seks korraks ületanud ning teine laine peale vahunud. Nimelt see laine, mis viib sündmused ja sünnitused võimalikult kaugetesse ja kummalistesse kohtadesse.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/05/15062525t1h58af.jpg)
Meil Eestis pole tänapäevane ega lähiajalooline linnapõnevik õiget hoogu sisse saanudki. Julgeolekuga sõna heas mõttes tegelevaid asutisi üleliia ei usaldata ning ükski kirjanik nende igapäevaelust eriti ei tea. Usutavat politseiromaani pole ühesõnaga niipea loota. Hea jõudluse ja fantaasiaga Katrin Pauts on ette võtnud (ja järele jätnud) Eesti saarte rikastamise krõbedate kuritöödega. Puhas nauding, köetagu edasi, Osmussaar ja Piirissaar ootavad. Ja nonde justnagu siinsamas, iseoma kultuuriruumis olevate nö ääremaade toomine vaimlisse orbiiti ongi väga vinge trend. Eestis, kus iga viimane kui paik on paaritunnise autosõidu kaugusel, kõlab ääremaadest rääkimine silmakirjalikult. Samas – kunas, kui üldse, käisid viimati Osmus- või Piirissaarel, hea lugeja?
Juba Conan Doyle läks Sherlockiga kähku rappa, meenutagem Baskerville’ide koera kõledat kõnnumaad. London minu eesel, eksole. Ian Rankin teeb mitte vaid Edinburghi, vaid suure osa Šotimaast lugejale elusaks. Ann Cleeves ja tema Shetland… Islandi fenomenist ei taha rääkidagi, see saar on niikuinii üks Euroopa Ruhnu, aga leitakse sealtki kõige kaugem nurk üles, kus kuritöid korda saata. Ja hea on, et! Kõigi nende kaugelt-nurga lugude võlu on, et nad toovad meie igapäevasele lugemislauale tavalise leiva ja vorsti kõrvale hailiha ja vaalarasva ja sõnnikul suitsutet lammast. Teevad seda, mida kirjandus peab – lahmahtavad ilmapilti laiemaks.
Peter May veab lugeja nii kaugele merre, et tahaks juba Ultima Thulest rääkima hakata. Shetland tundub Lewise saarega võrreldes mõnusalt lähedase Aegnana. Turbarabad ja külaelu, kurjavärk ja inimesed omavahel. Kusagil kaugel ja ometi nii lähedal, kui hästi klišeelikult öelda. Edasi oleks ainult vee alla minna. Aga selle on Jules Verne’ist Clive Cusslerini juba ulmevelled ette võtnud.
Ma küll ootan Peter May triloogia kolmandat osa. Raamatute kaudu saab käia kohtades, kuhu päriselt ei tahaks ja elada elusid, mida samuti mitte…