/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/12/27/12837010t1h761e.jpg)
Värskelt ilmunud Prints Harry raamat pole eestikeelsena raamatupoodidesse jõudnud, küll aga on teisi kuninglikku perekonda analüüsivaid ja kirjeldavaid teoseid, mida ka Eesti lugejad nautida saavad.
5 elulooraamatut paeluvatest kuningliku perekonna liikmetest
Julie Heiland, «Diana. Südamete kuninganna»
London, 1978: seitsmeteistaastane Diana Spencer osaleb külalisena ühel polomängul. Kuna ta ise pärineb ühest kõige lugupeetavamatest aadliperedest riigis, ei ole talle see keskkond, kus ta sel päev viibib, võõras. Vastupidi, algab flirt Suurbritannia tulevase kuningaga, mis muudab tema elu igaveseks: ei möödu kolme aastatki, kui ta seisab Püha Pauli katedraalis 3500 kutsutud külalise ees ja pühitseb sajandi pulmapidu. Kuigi rangete reeglitega igapäevaelu kuninglikus perekonnas talle ei sobi ja Charles tema armastusele ei vasta, leiab ta päris oma tee – ja maailm on peagi tema jalge ees…
Anne Glenconner, «Seltsidaam. Minu erakordne elu trooni varjus»
Neis ühtaegu lõbusates ja traagilistes mälestustes kirjeldab Lady Glenconner oma kaasaegse Briti kõrgaadli eluolu. Juba lapsepõlvest saadik seotud kuningliku perekonnaga, oli ta hiljem mitukümmend aastat printsess Margareti seltsidaam kuni viimase surmani 2002. aastal. Põnevalt on kirjeldatud Lady Glenconneri maailmareise koos printsess Margaretiga, kes paljudel juhtudel esindas kuningannat. Luksuslikud tingimused ei välistanud alati ebameeldivaid ootamatusi, olgu näiteks juhtum, kui printsess Margaret pidi ühe riigi kuninga rinda kinnitama medali, kuningas aga ilmus välja palja ülakehaga, ainsaks katteks niudevöö. Selliseid lugusid on raamatus küllaga, ja kõik elust enesest.
Omid Scobie ja Carolyn Durand, «Vabadusse»
Esimene, suurejooneline ja tõene lugu Prints Harry ja Meghan Markle ühisest elust. Päevavalgele tuuakse põhjused, miks nad otsustasid astuda iseseisva elu teele ja mis ajendas neid vastu võtma enneolematut otsust loobuda elust kuninglikus perekonnas. Autoriteks kaks kuningakoja elu kajastavat ajakirjanikku, kes on kulisside taga toimuva eluga kursis alates paari esimesest kohtumisest.
Robert Hardman, «Maailma kuninganna»
Kuninganna Elizabeth II oli ilma ja inimesi näinud rohkem kui ükski teine riigipea ning tegelenud globaalsete probleemidega aktiivsemalt kui ükski varasem Briti monarh.
Kuni 20. eluaastani ei olnud ta reisinud kodust kaugemale kui Wighti saarele, kuid oli hiljem ametlikel visiitidel külastanud 130 riiki kõikjal maailmas, tegutsedes diplomaadi, võõrustaja ja aukülalisena maailmas, mis tema valitsusajal tundmatuseni muutus. See on lugu täis draamat, intriige, eksootilisi ja mõnikord ohtlikke paiku, kangelasi, kurjameid, hiilgust ja sära, kuid selle kõige keskmes on siiski lihtsalt üks naine, kes võitis terve maailma südamed.
Lucy Worsley, «Kuninganna Victoria. Tütar, naine, ema, lesk»
Tuntud ajaloolase ja saatejuhi Lucy Worsley raamatus avaneb lugejale kolm Victoriat: alati musta kandev väike ümar vanadaam, kirglik ja romantiline printsess, kes armastab tantsida, ning monarhia rolli muutev edukas kuninganna. Lisaks on juttu kuninganna Victoriast kui tütrest, abikaasast, emast ja lesest, kes peab kõigis nendes rollides vastama ühiskonna ootustele, olles sõnades konservatiivne, ent tegudes uuendusmeelne. Worsley üksikasjalik ja intiimne lähivaade Suurbritannia tuntuima naise vastuolulisse elusse põhineb muu hulgas peategelase päevikutel ja kirjadel.