Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab Juhan Kreemi teost «Ordu sügis. Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal».
Sinijärv soovitab raamatut: loed ja loed ja kuidagi mõnus hakkab
Huvitavatest asjadest ja aegadest igavalt kirjutada oskavad paljud. Igavatest huvitavalt – vähesed. Ma ei taha öelda, et orduaja loojak kuidagi igav oleks, ehk ta mulle küll suhtkoht ebapaeluva ajajärguna alati tundunud on. Tahan öelda, et hea kirjutaja teab, kuidas teha aeg x inimesele y niisuguseks, et tahaks veel, tahaks ka z jne. Sõnakunsti võlu toob teemad meelekõrvu paitama.
Olen ise üksjagu kirjutanud ja austan kirjutamise kunsti valdajaid. Seda enam noid, kel on, millest kirjutada. Juhan Kreemil on. Ent seekõrval, millest, on väga olulik ka, kuidas. Ja Kreemi keel ning kõnetuse käik on delikaatsed, intelligentsed ja poeetilised. Pealetükkimatult. Ei saa esmalt arugi, et nad seda on. Loed ja loed ja kuidagi mõnus hakkab, ootamatul kombel sulandud aega ja inimestesse, kellega vähimatki plaani pole olnud plaani pidada.
Tühja tost ordust, tühja tost ajaloost, nood tulivad kauba peale, põhjalikumalt täna ei saa. Ma nautisin just vormistust ja viimistlust ja et raamat otsekui rääkis minuga kõikse aeg. Sisu tuli salaja ühes, vormioivalus võlus. Ei, siin ei ole miskimäärast sõnavahtu ega vigurdamist ega tühimike peitmist lakeerit sõnumeeringu varjule. Vastupidi. Lihtsa lausega – vaimustavalt hästi kirja pandud. Ma võiksin kaerahelbepudru kohta sihukest raamatut lugeda, kui see sama hästi kirjutataks. Mis ei tähenda, et sooviksin kaerahelbeputru süüa ega orduajal elada.
Elades tänavuses ajas toetan täiega Sandra Jõgeva arvamust mineva nädala Eesti Ekspressis, et doktor Kreem tuleks angažeerida elegantse, sisuka ning rämeda reitinguga ajalooalase telesarja ülemjuhatajaks ja esinäoks. Lisaks erialasele pädevusele on tal ju tublisti väga mitut masti esinejakogemust, lava ei pelga, kaamerat ei karda. Kõigil tuleks põnev, paljud saaksid kõvasti targemaks. Antagu tuld.
Kes vähegi ajalooalase kirjandusega püsisuhet (või ka üheöösuhet) heaks peab, heitku kindlasti himukas pilk Juhan Kreemi raamatu suunas. Ühe ööga «Ordu sügis» võetav ei ole. Arvestatagu vähemalt kolme-neljaga. Kaasasolemist tahab, pingutuseta ei pääse. Ajalugu on ahvatlev, ent arvestav armsam. Õnne ja ettevaatlikkust!