Üldhariduskoolide 9.–12. klassi õpilastele mõeldud loomevõistlusega kutsutakse noori julgelt keeleteemade üle arutlema ja sõna jõudu teadvustama.
Eesti Keele Instituudi juhtivleksikograaf ja tänapäeva eesti keele osakonna juhataja Margit Langemets kinnitas, et EKI tunnustab ja hindab kõrgelt neid noori, kellel on huvi meie emakeele vastu ning kes tahavad ja oskavad oma mõtteid ka kirjalikult kuuldavaks teha. «Ootame põnevusega koolinoorte esseesid, et neist välja valida kõige kõnekamad, isikupärasemad, väekamad või muul moel esilekerkivad kirjutised, mida me omalt poolt tunnustame,» lisas ta.
Euroopa Komisjoni Eesti esindus ootab konkursile töid, mis räägivad sõna ja keele rollist poliitikas. «Euroopa Liidu teemad ja poliitikavaldkonnad on juba oma olemuselt keerulised ja sageli paljude jaoks kauged. Meie esinduse roll on neid teemasid inimestele selgitada ja lähemale tuua. Ootame huviga, mida noored arvavad keele rollist poliitikas ja keeruliste teemade selgitamisel,» ütles esinduse juht Vivian Loonela.
President Kaljulaidi Fond annab eripreemia võistlustööle, mis kirjeldab, kuidas ühiskonna nõrgemaid sõna jõuga toetada: «Me kõik teame juba väikesest lapsest peale, et sõnal on jõud ja keelel on vägi. Me peame kõik oskama sõna jõudu kasutada ja keele väge talitseda, sest sõnaga saab teha väga-väga palju head, aga ka mitte nii väga head. Sellest, et noored oskaksid oma sõnaga ümber käia, sündiski idee esseekonkursi korraldamiseks.»
Korraldajad soovivad konkursiga populariseerida noorte keeleteemalisi käsitlusi ning suurendada ka õpilastes huvi keeleõpingute ja keelealase kõrghariduse vastu. «Soovime emakeeles kirjutamisele tähelepanu pöörata ja andekaid õpilasi tunnustada. Samuti loodame, et keelehuviga õpilased langetavad oma erialavaliku filoloogia, tõlkimise või toimetamise kasuks,» kommenteeris Toimetaja tõlkebüroo tegevjuht Külli Kittus.