Tartu linnaraamatukogu külastas mullu iga päev 1500 inimest

Tartu linnaraamatukogu direktor Kristina Pai raamatukogu ees. Foto: Margus Ansu

Tartu linnaraamatukogu külastas möödunud aastal iga päev umbes 1500 inimest, lisaks külastati raamatukogu virtuaalselt iga päev (sh ka puhkepäevad) keskmiselt 1390 korda.

Iga tartlase kohta tehti 10 laenutust ning iga lugeja kohta kogunes keskmiselt 27 laenutust. Raamatukogu teenuseid kasutas aasta jooksul üle 30 000 lugeja, koduteenindust osutati 65 lugejale. Raamatukogu noorim lugeja on sündinud 2020. aastal ja vanim 1925. aastal.

Raamatukogu keskkogu ja harukogusid külastati 2022. aastal ligi 421 000 korda, seda on 6 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Pandeemiaeelse, 2019. aasta külastuste arv oli viiendiku võrra suurem. Aasta jooksul raamatukogu kasutanud lugejate arv tõusis 2,5 protsenti, aga jäi napilt alla 2019. aasta näitajale.

Raamatukogust laenutati möödunud aastal ligi 968 000 erinevat väljaannet, muuhulgas laenutati ka pille ja seemneid. Laenutuste arv oli 3,4 protsenti väiksem kui 2021. aastal ja üle 8 protsendi väiksem kui 2019. aastal.

Raamatukogu direktori Kristina Pai sõnul mõjutab laenutuste arvu oluliselt ostetavate raamatute hulk. Kuna raamatu hind on oluliselt tõusnud, siis olemasoleva raha eest saab raamatukogu osta üha vähem raamatuid. Lugejate jaoks on uute raamatute kättesaamine aina keerulisem, sest järjekorrad neile pikenevad. Hetkel on kõige populaarsemad, st kõige pikema järjekorraga raamatud Eero Epneri «Lembit Ulfsak», Mauri Dorbeki «Ma tahan. Ma suudan. Ma võin» ning Jaan Aru «Loovusest ja logelemisest».

Keskkogu raamatukapi kaudu tehtud laenutuste arv on lähenemas 1 protsenti kõigist laenutustest ja kasvaks jõudsalt, kui kappe oleks rohkem. Viimastel kuudel tuleb Tarka kappi tellitud väljaandeid oodata lausa 4 -7 päeva.

Raamatukogu reaalsete ja virtuaalsete külastuste koguarvust moodustasid virtuaalsed 2022. aastal 56 protsenti. Enne pandeemiat jagunesid reaalsed ja virtuaalsed külastused enam vähem pooleks.

Raamatukoguhoidjate loodud virtuaalsest sisust on endiselt kõige külastatavamad Luuleleiu ja Lugemissoovituste blogi ning lastekirjanduse andmebaas Arkaadia ja Tartu teemalist ilukirjandust kaardistav andmebaas Teele ehk Tartu ilukirjanduses.

Aasta jooksul korraldati raamatukogus 812 erinevat sündmust või koolitust, milles osales ligi 20 000 inimest. Igal nädalal leidis aset umbes 15 sündmust, neist kaks kolmandikku lastele ja üks kolmandik täiskasvanutele. Keskmiselt oli igal üritusel 24 osalejat. Võrreldes 2021. aastaga kasvas sündmuste arv ligi 40 protsenti, osalejate arv 30 protsenti ja jõudis pandeemiaeelse aja tasemini. Kõige populaarsemad olid kohtumisõhtud Mart Juure, Aleksei Turovski, Jaan Aru ja Tõnu Õnnepaluga.

Ilukirjanduse laenutuste edetabelites moodustas koolikirjandus märgatava osa ja kõige rohkem laenutusi kogus Eno Raua «Kalevipoeg», mida laenutati 509 korda. Järgnes Andrus Kivirähki «Rehepapp» 452 laenutusega. Väljaspool koolikirjandust oli 245 laenutusega kõige menukam Tõnu Õnnepalu «Palk», napilt jäi maha Olav Osolini «Kus lendab part», palju loeti ka Jaanika Merilo «Minu Ukrainat».

Tõlkekirjanduse puhul pääsesid koolikirjanduse kõrval edetabelisse kriminullid ja ajaviitekirjandus, erandiks võib pidada Kristina Sabaliauskaité «Peetri keisrinnat». Teemakirjanduses on menukad suhtelood ning rikkaks saamise ja investeerimise õpikud. Tabeli tipus oli ka Maarja Unduski «Ellen Niit», Liina Pihlaku mälestuste raamat «Elu puu» ning Jaan Aru raamatud. Väljaspool koolikirjandust oli kõige populaarsem luulekogu Martin Alguse «Paranemine».