Autor, kes oskab vähesega väga palju edasi anda

Kalju Kruusa. Foto: Erakogu

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab Kruusa Kalju luulekogu «Üleelamiste vanake».

«Loomingu raamatukogu» asjakesed tuleb maru kähku poodide või kioskite riiulitelt ära krabada, sest nad on odavad, saavad kõpsti otsa ja juurde neid ei tehta. Sisult raamat, aga ametlikult ajakiri. E-raamatuid vast ikka saab sirvida, ent luulekogu puhul pole see teab mis mõnus lähenemisviis. P-raamat on parem.

Kalju Kruusa, «Üleelamiste vanake». Foto: Raamat

LR vana hea sari avab oma tänavuse aastakäigu Kruusa Kalju imetabase raamatuga «Üleelamiste vanake». Peamiselt tõlkekirjandusele keskendunud ajakiri ei saanuks uue aasta (ning algusaegadele viitava ultrakahvatu kujunduse) esmikuks valida miskit etemat. Kruusa Kalju luule on õrn, sõbralik, terane, kodune, täpne, on korraga kodumaine ja idamaine ja ebamaine ja ülimalt maine.

Nii vähesega nõnda palju edasi anda, endast ja eeskätt ilmamaast teisteni kanda – see oskus nõuab lihvimist. Ja va jumalikku annet, tolleta ei saa. Kalju on tasahaaval talitanud kauakesi, «Üleelamiste vanake» võiks olla teos, millega suudab suhestuda peaaegu iga kirjaoskaja ja mõtlemisvõimeline inimene. Võib sõnadega hiljukesi kaasa kulgeda, võib sõnumeisse süvitsi siseneda püüda – autor naeratab ja jätab väravad valla. Tekst, mis on ühtlasi kõikvõimas ja kõike muud kui võimas.

Tee lahti mis lehelt tahad, tera leidub. Nii hea raamat, et vääriks uuesti välja andmist mitte enam kõhetusalatkahvatu vihikuna, vaid köitena, kus igale poeesile oma lehekülg eraldet. Nii sündigu.