Reeglid, mis aitavad jõuda eesmärkideni ja täisväärtuslikuma eluni

Jordan B. Peterson. Foto: Madis Veltman

Ettevõtja ja joogatreener Mai-Liis Kivistik soovitab veebruari lugemiseks Jordan B. Petersoni raamatut «12 elu mängureeglit».

Peterson on arvamusel, et reegliteta muutub inimene kiiresti oma ihade orjaks ning see toob kaasa kaose. Raamat sobib kõigile, kes on enesearenguhuvilised, sest autor on kliiniline psühholoog. Kivistik ütleb, et «12 elu mängureeglit» on väga põhjalik ja põnev lugemine, sest autor läheneb teada tuntud elutõdedele läbi filosoofia ja usu, mida muidu oleks võib-olla keeruline mõista. Mahukas raamatus lahatakse 12 erinevat reeglit ja seda mitmetahuliselt.

Hoolitse enda eest!

Kivistikule meeldis eriti teine peatükk, mis keskendub iseenda eest hoolitsemisele. «Värskendav oli lugeda, kuidas see pikk peatükk oli seotud ära lihtsa mõttega - hoolitse enda eest sama hästi kui selle, kelle aitamise eest sa vastututad. Näiteks toodi koduloomad. Tõesti, on inimene valimis tihti kõike tegema, et oma lemmiku eest hoolitseda, aga kui endal on mõni mure või terviseprobleem, siis pigem loobutakse või lükatakse liialt edasi,» jagab ta mõtteid, mis lugedes tekkisid.

Probleem on alati meis endis

Peterson väidab, et elul ei ole kunagi probleemi, vaid probleem on alati meis endis. Kivistik selgitab, et sellest aspektist lähtudes võiks selline mõte lihtsustada igapäevaseid hetki, kus tekib tunne, et mingi olukord on segane või ebaõiglane.

«Võib lihtsalt juhtuda, et meil ei ole piisavalt teadmisi selle olukorra lahendamiseks ja pimestab see, mida me ise tahame, et toimuks, aga tegelikkuses on mitmeid tahke veel, miks asjad lähevad hoopis teise suunda,» nendib ta.

Miks lapsed piire katsetavad?

Väga huvitav reegel oli Kivistiku jaoks ka laste kasvatamise peatükis, kus lahatakse seda, et lapsevanemad tihti tahavad oma lapse sõbrad olla, aga tegelikkuses peaksid nad tahtma olla austatud. Sõpradel on väga piiratud autoriteet ja kui seda pole, siis lapsed hakkavadki katsetama piire. Tihti õnnestuvad ja lapsevanem ei saa aru, miks ta laps sellist tsirkust avalikus kohas teeb või lasteaias kaaslast lööb.

Raamatus tõstetakse ka küsimus, kuidas saab ärkvel olev inimene vältida vihastamist. Kivistik usub, et igaüks võiks korraks selle küsimuse peale mõtiskleda.