Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab Stany van Wymeerschi teost «ABBA. Austusavaldus ülimale popbändile».
LUGEMISSOOVITUS ⟩ ABBA kestab üle aegade nagu püramiidid
Bändiraamatutega on nii ja naa. Enamasti naa, ja naa on sageli tüütu ning ühetaoline, huviga loetav vaid tõsimeelsetele austajatele, kui noilegi. Sestap ma neid eriti ei loe ega soovita. Vist miskit Duran Durani lugu kunagi soovitasin, too oli tõesti peavoolust üle. Ja nüüd on jälle üks, mis ei ole üldse mitte naa vaid kohe täitsa nii!
Stany van Wymeersch on teinud väga bändikeskse teose. Autori oma lora praktiliselt polegi, õigemini on see loomuldasa sujutet arvukate intervjuude küsimustikku. Lastakse rääkida bändil endal, ent peamiselt hästi paljudel inimestel, kes läbi aastate peategelastega koos kulgesid, nende fenomeni tekitasid, teostasid ja toetasid. Jõuab kohale, et ABBA ei olnud mitte teps biitlite kombel neli talenti, kes moodustasid ühisgeeniuse, vaid pigem suure hulga kaastöötajatega loovtöönduslikult genereeritud superprodukt. Filigraanne, briljantne, poleeritud, kliiniliselt steriilne popmuusikaline fenomen, mis kestab üle aegade nagu kirikud või püramiidid. Erinevalt arhitektuursetest ilmaimedes ta ei lagune, vaid laseb endale lahkesti uusi glamuurseid kihistusi lisada.
Raamat ise kui füüsiline objekt, mida käes hoida ja lehitseda saab, on väga uhke. Äge kujundus ja meeldivalt serveeritud pildimaterjal. Osatakse samaaegselt püsida kaasas käsitletava ajastuga ning olla täpselt tänapäevane. On parimal moel teoks tehtud meie aja raamat lähiajaloo suurkujudest. Respekt igas seitsmes mõttes. Üks säherdusi teoseid, mille sisu võib ju e-raamatuna läbi lugeda, ent pool mõnu ja ilu jääb saamata. Ausalt öeldes tuleb täielise mataka saamiseks asjaomast muusikat juurde kuulata ning tagakaanel on ka QR-kood, mis juhatab Spotify playlisti ligi. Muusika käima ja sirvima – jätkub päris pikaks ajaks. Leiab nii silmade kui kõrvade kaudu paljut, mida seni ABBA kohta ei teadnud. Kui ABBAst üldse mitte midagi ei tea, on ikka huvitav. Enamus raamatuist räägib asjust, millest lugeja mitte midagi ei tea, sest autor on need asjad välja mõelnud. Siin pole autor midagi lambist leiutanud, on hoopis hoolsasti üles tähendanud.
Ma pole ABBA muusikast kunagi liiga hästi arvanud. No ei ole fänn. Ent loominguliste kavalpeade kulgemist särasilmsest asjaarmastamisest suurima võimaliku tunnustuseni on paganama äge jälgida - just imeilusa raamatu abil. Midagi neis oli ja on – toimib tänini!