3 raamatut taimehuvilistele, kes ei jõua kevadet ära oodata

Raamatuportaal
Copy
Mai-Liis Kivistik.
Mai-Liis Kivistik. Foto: Triin Maasik

Loodusterapeut Mai-Liis Kivistik, kes korraldab kursust «Õpi end ravimtaimedega tervendama» soovitab kolme raamatut, mis aitavad taimehuvilistel paremini taimedega tutvust teha.

«Sööme rohtu» - Liina Karron, Katrin Press

Kivistik selgitab, et see raamat selgitab lihtsalt lahti, kuidas valmistuda taimede korjamiseks, mil viisil on seda parim teha ning mida üldse korjata.

Eriti meeldib talle raamatu juures, et taimed ja retseptid on jagatud ära aastaaegade kaupa. Retsepte on tõesti igat laadi ja kindlasti annab inspiratsiooni kõigile, kes võib-olla ise ei oska ravimtaimi lauale tuua või sooviks lihtsalt põnevaid maitseelamusi katsetada. Samuti saab selgeks õppida taimeõlide ja - äädika tegemise, mis mõlemad aitavad taimeväge üle talve säilitada.

Retsept - südasuvine tomatisalat liivmerisinepiga

  • Küpseid tomateid

  • Peotäis liiv-merisinepit

  • Esimese pressi oliiviõli

  • Valge veini äädikas

  • Soola

  • Musta pipart

Ta on ka autoriga nõus, et pärast seda maitseelamust suhtub nii mõnigi taimede roogadesse lisamisse teisiti.

Kolm huvitavat mõtet raamatust:

  • Kui peaksin valima 3 kõige kallimat metsarohtu, oleks nõges kindlasti nende hulgas. Kivistik on autoriga täiesti nõus, aga ikka suhtutakse liiga tihti nõgesesse kui tüütusse umbrohtu.

  • Tilk sidrunimahla muudab nõgese rikkaliku maitse mahedamaks.

  • Kollakaid võeti suure C-vitamiini sisalduse tõttu omal ajal pikematele merereisidele kaasa, et skorbuuti tõrjuda.

«Meie maarohud» - Kristel Vilbaste

Raamatust leiab väikese uuringu levinumatest ravimtaimedest inimeste kodudes ning tuuakse välja ka nende kasulikud omadused.

Eriti meeldis Kivistikule, et eraldi osa oli pühendatud lõhnamaagiale ja tutvustatud taimedele iseloomulikke lõhnasid. See teos on jagatud mitmesse olulisse osasse. Räägitakse lahti meeste- ja naistetaimed, aga ka tutvustatakse taimetossu ning lahatakse moevoolusid ning millal on mürk päriselt mürk.

Kolm huvitavat mõtet raamatust:

  • Kolmas punase kärbseseene tarvitamise otstarve oli lihtsalt tuju tõsta. On teateid, et talvise pööripäeva eel käis punase kärbseseene vaimuks kehastunud punavalges riietuses mees kogukonna püstkojad läbi ja puistas koja suitsuavast sisse kuivatatud punaseid kärbseseeni, et kogu rahvas saaks uut algavat aega heas tujus vastu võtta.

  • Hämmastav, et enamik 20. sajandi alguse ravimtaimeraamatuid ei maini jõhvikat kordagi ravimtaimena.

  • Kindlasti ei tasu aiakujundaja kätesse oma ravimtaime aia rajamist jätta. Endale vajalikud taimed tunneme ainult ise ära.

Retsept - jõhvikatest gripirohi:

  • 500 g mett

  • 250 g küüslauku

  • 500 g mugulsibulat

  • Purk mädarõigast

  • Jõhvikaid

  • Hakkida peeneks ja säilitada külmkapis klaaspurkides. Võtta 2-3 supilusikat päevas.

Kivistik märgib, et tema emagi tegi vanasti sarnast segu gripihooajal immuunsuse hoidmiseks.

«Puude juurde» - Hendrik Relve

Raamatus on lahti kirjutatud suur hulk Eesti puid ja põõsaid. Kuidas neid on ajalooliselt kasutatud, mil viisil need tervendavad ning kuidas nendega tuleks ümberkäia. Iga peatüki juures on ka visuaal, mis teeb raamatust hea õppekoha loodusesõbrale, kes võib-olla ei ole kindel, milline mingi puu välja näeb, sest linnastumise käigus võib see kergelt juhtuda.

Kolm huvitavat mõtet raamatust:

  • Nii sanglepa kui halli lepa iseärasuseks on see, et need muudavad viljakamaks mulda, millel kasvavad.

  • Toominga eri osad sisaldavad amügdaliini erineval määral. Kõige enam on seda koores, mille tõttu selle koort ega võrseid ei söö ei jänes ega põder. Amügdaliin mõjub enamikele olevustele tugeva mürgina.

  • Viirpuu õitest ja lehtedest on paljudes Euroopa maades ammustest aegadest valmistatud südamerohte.

Kivistik leiab, et see raamat võiks olla keskkooli bioloogia tunni kohustuslik lisamaterjal. «Mina sain palju targemaks erinevate puude pärimusliku kultuuri vaatenurgast,» soovitab ta lugeda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles