Marek Vahula avaldas uue raamatu Eesti mälumänguritest

Marek Vahula. Foto: Erakogu

Raamatus «Minu mehed ja minu naised II. Intervjuud mälumänguritega» intervjueerib Marek Vahula Eesti mälumängureid. Kõigile esitab ta ühesugused seitse tüüpküsimust ning mälumängurid vastavad — nii saabki teada meie mälumänguliidrite mõtetest ja ka tegudest. 

«Vastused avavad iga mälumänguri ja igaühe kohta tekib isikuportree, seda kui mälumängurist. Lisaks on iga portreteeritava mälumänguri isikufoto ja nii saabki portreedena teada põhilist meie mälumängurite kohta,» selgitab autor. «Sobiv lugemisvara tarkadele ja neile, kes tarkade inimeste abil targemaks tahavad saada.»

Loe raamatust katket!

***

Marek Vahula, «Minu mehed ja minu naised II. Intervjuud mälumänguritega». Foto: Raamat

Mälumänguri mälumäng

Viiel nädalapäeval nädalas alevisse koolimajja sattunud looduslaps tundis ennast seal nii ja naa. Et minu hea peaga kõik koolitarkused hästi ja kergelt külge jäid, siis tundsin ma ennast koolimaja seinte vahel vägagi hästi ja siiski tahtsin ma sealt rohkem ära minna kui sinna tagasi tulla. Igavus ise tuli mulle sinna vahel külla ja seda aitas minu seest mälumänguri mälumäng. Juba tollal tuntud Eesti mälumängur ja lähisugulane ning Kadrina kooli matemaatikaõpetaja Tõnis Sakk oligi see, kes just koolimaja seinte vahel hakkas minuga head mängu mängima. Igal uuel kohtumisel, seda suures koolisaginas, esitas ta mulle mõne tarkust täis küsimuse ja järgmisel kohtumisel nõutas ta minult eelmise küsimuse vastust. Alanud mälumänguri mälumäng kestis algkoolist alates, kuni keskkooli lõpuklassini välja ja haruharva kui ma Tõnisele võlgu mõne vastuse jäin. Kodus võtsin ma vajaduse korral targad raamatud endale appi ja nii ei jätnud ma mitte kunagi ega mitte kordagi meievahelist mälumängu unarusse. Huvi ühe suure mälumänguri vastu oli tärganud ja ei läinudki enam minu seest kaduma. Mind targemaks ja paremaks tegev kahe mehe mäng ei sünnitanud minust uut mälumängurit siia ilma. Looduslapsena jätkasin ma aga küll ja seda muidugi targemana ja just tänu kahe targa mehe mälumängule. Tõnise küsimused olid valdavalt looduse tarkuseid täis ja seda olin ju minagi. Kahe mehe mäng lõppes üheskoos viimase koolikellaga ja edasi jätkus lihtsalt kahe sugulasest mehe harvade kohtumiste mäng. Mäng, kus ei olnud enam sees mälumängu ennast, kuid huvi ühtede huvitavate ja tarkade inimeste vastu, oli meie mäng jätnud küll minu sisse. Huvi, mis ei läinudki enam hilisemas ajas kuhugile kaduma ja mis lõpuks, hulk aastaid hiljem mind selle intervjuude raamatu koostamise juurde välja tõi. Huvitav ja tark olen ma isegi ka tänapäeval edasi ning huvitavad ja targad mälumängurid vastavad siinses raamatus minu huvitavatele ja tarkadele küsimustele. Neile, mis teisigi peavad huvitavamaks ja targemaks tegema nii nagu minuga see kord varajases koolieast alates juhtus ja seda tänu ühele kallile ja suurele mälumängurile.

2. küünlakuul, 2023. aastal Karepal.

Kõigile esitatud küsimused olid järgmised:

• Teie kui mälumänguri moto või ilus fraas, mis teid kui mälumängurit kõige paremini iseloomustab.

• Teie kui mälumänguri juured ehk algus ja alguse lugu on milline?

• Teie kui mälumänguri tegelik teekonna algus, kus ja kunas ning kuidas kõik pihta hakkas?

• Teie reaalsed saavutused läbi aegade mälumängurina on kõik millised?

• Teile läbi aegade esitatud kolm kõige meeldivamat-põnevamat küsimust, millele olete vastama mälumängudes pidanud?

• Kunagi kui Teie kui mälumänguri sügis saabub. Et millisena Te siis ennast Eesti mälumängumaailmas näete?

• Teie praegune tulevikuvisioon. On Teil veel mälumängu areenil suuri ambitsioone, fantastilisi ideid, täitmisele kuuluvaid suuri eesmärke?