Raamatublogija Mariann Vendelin võttis enne filmi vaatamist kätte Mart Kivastiku raamatu «Taevatrepp» ja jagab oma lugemiselamust.
Üpris kummaline teos keskeakriisis mehest, kes jalgrattaga lapsepõlves käib
70ndad/tänapäev, Tartu. Uu ehk Ulf sõbrunes lapsepõlves Georgiga, kuulsa kunstnikuga, kes tema kodutänaval elas. Mõlemal on nüüd hulk aastaid turjal. Uu armastab oma naist, käib kontoris tööl, koeraga jalutamas, basseinis ja vahel ka Georgil külas. Ühel külaskäigul jagab vana mees Uuga oma mõtteid aja olemusest ning James Webbi teleskoobist, millega saab minna algusesse, näha maailma sündi. Ta tahaks seda oma silmaga näha, kuid tunneb, et tema aeg hakkab otsa saama. Niisiis usaldab Georg Uule kummalise saladuse - ei olegi mingit teleskoopi vaja, tuleb vaid ratta selga hüpata ning käed lahti lasta, ja saabki möödanikku näha. Sagedad minevikureisid hakkavad lõpuks Uu olevikku segama.
«Taevatrepp» on üpris kummaline teos keskeakriisis mehest, kes jalgrattaga lapsepõlves käib. Nagu tänapäeval popp, jooksevad paralleelselt mitu ajajoont, aga mälestustes sorimise asemel külastab Uu neid päriselt. Ajahüpe on siiski vaid vahend möödunud aegade meenutamiseks, mitte omaette teema. See ei ole ulmeromaan, vaid lugu vananemisest, elust ja surmast, erinevatest inimsuhetest.
Algus ei tahtnud mul kuidagi vedu võtta. Tundsin, et ei kuulu sihtgruppi, kuna ma ei ole nõukaaja väljalase. Täpselt sama põhjus muutis Uu ajarännud huvitavaks. Kasvamine Nõukogude Eestis, kus kõige kuumem kaup on kuluvad, kilekotid ja närimiskumm, on tänapäevast niivõrd erinev maailm. Üks ja teine teos on seda mulle killukeste haaval avanud, viimati näiteks Hvostovi «Sillamäe passioon». Tartu poiste huvid ei erinenudki väga palju Sillamäe omadest. Uu tutvustas lisaks vinüüliäri. Nagu pealkirigi vihjab, on muusikal teoses oluline koht.
Keskeakriis ja nõukogude aeg on mõlemad mulle väga kauged teemad, aga ometi tekitas see omamoodi ood lapsepõlvele nostalgiat ning pani mõtisklema elu ja surma ja aja möödumise üle. Kange soov rattaga sõitma minna tekkis ka. Olen väga põnevil, mis emotsioone film tekitab.